Avaleht Haridus Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad tõi Eestile ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit
Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad tõi Eestile ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad tõi Eestile ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit

Möödunud esmaspäeval lõppes Jaapani pealinnas Tokyos 10.–17. juulini toimunud 53. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Võistlusel osalenud 88 riigi 387 õpilase konkurentsis võitsid eestlased ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit.

Kristjan-Erik Kahule riputab hõbemedali kaela 2015. aasta Nobeli laureaat Takaaki Kajita. Foto: Mihkel Kree

Hõbemedali sai Eesti noortest kaela Hugo Treffneri Gümnaasiumi värske vilistlane Kristjan-Erik Kahu. Tema saavutus, 63. koht 30.6 punktiga 50st võimalikust, oli ühtlasi Põhja ja Baltimaade parim. Pronksmedali võitsid kevadel 10. klassi lõpetanud Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkool) ja Ralf Robert Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) ning 11. klassi läbinud Aleksei Jemeljanov (Narva Keeltelütseum). Lisaks kuulus võistkonda Tallinna Reaalkooli 10. klassi lõpetanud Mihkel Rannut.

Juhendajatena olid õpilastega kaasas Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda ja Starship Technologies robotite taju tiimijuht Mihkel Kree. Professor Jaan Kalda nentis, et saadud medalite värvid olid nii mõnegi võistleja jaoks väikeseks pettumuseks, kuna juunis toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadilt saadi kaks kuldmedalit. Objektiivselt on tema sõnul meie võistkonna tulemused igati korralikud, kuid noorte endi ootusteni ei jõutud võrdlemisi lihtsamate ülesannete iseloomu tõttu.

Eesti delegatsioon 53. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Tokyos. Foto: Mihkel Kree

„Eriti hea tulemuse saamiseks oli vaja eeskätt suuta lahendada ülesandeid väga kiiresti ja tekstis antud juhiste kohaselt,” selgitas professor Jaan Kalda. Eesti õpilaste tugevuseks on tema hinnangul pigem keerulisemad ja loomingulist lähenemist nõudvad lahenduskäigud. See-eest olid käsitletud teemad professori arvates väga huvitavad ja intrigeerivad. Olümpiaadil lahendasid õpilased kahel päeval eraldi teooria- ja eksperimentaalülesandeid.

Näiteks uuriti kolmandas teooriaülesandes, kuidas hüppab kahe väiksema veetilga liitumise tulemusena tekkinud suurem veetilk üles, kui protsess toimub superhüdrofoobsel ehk vett eriti tugevasti hülgaval pinnal. „Näiteks lootose leht, kus veetilk veereb nagu elavhõbeda tilk klaasil,“ selgitas professor Jaan Kalda.

Eesti delegatsioon avatseremoonial. Foto: Mihkel Kree

Teises teooriaülesandes keskenduti valguse liikumise aeglustumisele gravitatsiooni mõjul ja kuidas võimaldab mainitud efekt teatud juhtudel mõõta neutrontähtede masse. Esimeses käsitleti Browni liikumist ja muu hulgas seda, kuidas soolalahuse abil saab vees oleva hõljumi (nt mudaosakesed), efektiivselt ja kiiresti välja setitada. Eksperimentaalülesandes mõõdeti sinise LED valgusti spektraalseid omadusi.

Olümpiaadi võitis tänavu Hiina noor Bowen Yu, kes kogus 45.2 punkti 50st võimalikust. Viimastel aastatel on Hiina oma võistlejate ettevalmistust veelgi tõhustanud – näiteks mullu hõivasid nende võistkonna viis liiget rahvusvahelisel olümpiaadil kõik viis esimest kohta. Tänavu õnnestus siiski USA võistlejal Collin Fanil suruda end viiendaks, hiinlaste vahele. Ameeriklane sai ühtlasi eriauhinna parima eksperimendi eest. Parima teooriapreemia said Hanhong Zhao Hiinast ja Feodor Yevtushenko USA-st, kes said mõlemad maksimumsoori ehk 30 punkti 30st.

Saskia Põldmaa ja Ralf Robert Paabo teiste riikide õpilastega tutvumas. Foto: Mihkel Kree

Ava- ja lõputseremoonia vahele jäänud nädala jooksul korraldati veel õpilastele mitmeid ekskursioone Tokyo linnas ja lähiümbruses ning inspireerivaid loenguid laureaatidelt Takaaki Kajita (2015. a Nobeli preemia neutriino ostsillatsioonide eest) ja Hiroshi Amano (2014. a Nobeli preemia sinise LEDi leiutamise eest).

  • Rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi peeti kontaktses vormis viimati aastal 2019. Vahepealsed kaks aastat tuli koroonapiirangute tõttu piirduda virtuaalsete olümpiaadidega, mida õpilased sooritasid arvutite taga. Käesoleva aasta olümpiaadi kohta saab lugeda lähemalt võistluse kodulehelt.

Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.