GOODNEWS EKSKLUSIIV I Rekordarv osalejaid Maailmakoristuspäeval tõestab: eestlastele läheb keskkond korda
Igal aastal kogunevad tuhanded eestlased loodust puhastama, osaledes globaalsel Maailmakoristuspäeval. Maailmakoristuspäevast on eestlaste jaoks kujunenud midagi enamat kui lihtsalt koristusaktsioon – see on ka võimalus tõsta teadlikkust ja näidata looduse tegelikku olukorda. Mis paneb tuhandeid inimesi kaasa lööma ning millised väljakutsed seisavad selle liikumise ees? Maailmakoristuspäeva Eesti eestvedaja Elike Saviorg heitis intervjuus heade uudiste portaalile GoodNews valgust sellele, kuidas ühe päeva tegevus võib mõjutada harjumusi ja hoiakuid ka pikemas plaanis.
Kõrged numbrid ja kasvav mõju
“2024. aastal osales Eestis Maailmakoristuspäeval 62 991 registreeritud osalejat ning toimus 516 koristust. See on läbi aastate parim tulemus,” sõnas Saviorg. Ta tõi välja, et suurima panuse andsid taas lapsed ja noored, kes moodustasid osalejatest üle 90%. Samuti oli kerge kasv osalevate ettevõtete hulgas.
2024. aastal osales Eestis Maailmakoristuspäeval 62 991 registreeritud osalejat ning toimus 516 koristust.
Keskenduti keskkonnavaenulikele veipidele
Tänavuse koristuspäeva fookusteema oli ühekordsed elektroonilised sigaretid. Saviorg rõhutas nende keskkonnakahjulikkust: “Kui arvestada ühekordse elektroonilise sigareti kogu elutsüklit alates tootmisest kuni utiliseerimiseni, on tegemist ilmselt kõige keskkonnavaenulikuma ühekordse tootega.”
Veipide sees olevad liitium-ioonakud ja väärtuslikud metallid muudavad nende korrektse käitlemise ülioluliseks. “Veipide utiliseerimine väikeelektroonika või patareide kogumiskastides on materjalide ringluse seisukohalt väga oluline. Suurem eesmärk võiks olla ühekordsete veipide keelustamine kogu Euroopa Liidus, sest alternatiiv korduvkasutatava toote näol on juba täna täiesti olemas,” lisas Saviorg.
Suurem eesmärk võiks olla ühekordsete veipide keelustamine kogu Euroopa Liidus, sest alternatiiv korduvkasutatava toote näol on juba täna täiesti olemas.
Kasvava osaluse taga õpetajate pühendumus
Osalejate arvu kasv tõi Saviorule siirast rõõmu: “Selle taga on meie õpetajate väga hea töö. Just nemad on need, kelle initsiatiivil käivad lasteaiad ja koolid koristamas tihti kogu haridusasutusega.” Koristuspäev pakub praktilist vaheldust klassitundidele, ühendades keskkonna heaks tehtava reaalse töö teadmistega jäätmetest.
Noorte teadlikkus inspireerib
Tänased noored mõistavad Savioru sõnul hästi keskkonnaprobleeme ja on valmis oma tarbimisharjumusi muutma. “Noored on sageli üllatunud, kui palju prügi leitakse esmapilgul puhtana näivalt alalt, aga on ka vastupidiseid näiteid, kus prügi leitakse oodatust vähem,” ütles ta. Tänavu pidasid haridusasutused arvestust loodusest leitud veipide üle – suurima saagiga kool kogus üle 50 veipi ning kokku korjati üle 1200.
Tänavu pidasid haridusasutused arvestust loodusest leitud veipide üle – suurima saagiga kool kogus üle 50 veipi ning kokku korjati üle 1200.
Motivatsioon täiskasvanutele
Kuigi noorte kaasamine on edukas, on täiskasvanute motiveerimine keerulisem. “Jäätmed on teema, millega keegi eriti tegeleda ei soovi. Paljud peavad end keskkonnateadlikuks, kuid loodusesse sattunud jäätmete osas ei tunta vastutust,” tõdes Saviorg. Ta loodab, et tulevikus osatakse puhta keskkonna väärtust siiski rohkem hinnata.
Loodan, et tulevikus osatakse puhta keskkonna väärtust rohkem hinnata.
Inspireerivad näited ja koostöö
Rahvusvahelisel tasandil tõi Saviorg esile Bulgaaria, kus meediagrupi algatatud kampaania tõi koristama 282 000 inimest. “See näitab, kui suur jõud on meedial, ning kuidas meediaorganisatsioonid saavad inspireerida kogukondi ja teisi sektoreid,” kommenteeris ta.
Eesti ise jätkab globaalset juhtpositsiooni. “Let’s Do It World (LDIW) on nüüdseks tunnustatud kui suurim keskkonnaorganisatsioon maailmas, ja meil on au olla osa sellest võrgustikust,” märkis Maailmakoristuspäev Eesti eestvedaja. Ta lisas, et koostöö ÜRO ja Euroopa Kliimapaktiga viib Eesti panuse veelgi kaugemale.
Let’s Do It World (LDIW) on nüüdseks tunnustatud kui suurim keskkonnaorganisatsioon maailmas, ja meil on au olla osa sellest võrgustikust.
Pikaajaline visioon ja sõnum kõigile
Savioru sõnul on Maailmakoristuspäeva pikaajaliseks eesmärgiks jõuda olukorrani, kus looduses pole jäätmeid. See nõuab mitte ainult jäätmete kogumist, vaid ka tarbimisharjumuste muutmist. “Vahetades ühekordsed tooted korduvkasutatavate vastu ja vältides emotsioonoste, saame vähendada jäätmete hulka,” rõhutas ta.
Lõpetuseks kutsus Saviorg kõiki eestimaalasi järgmisel aastal osalema. “Koristuse korraldamine pole keeruline ega nõua erilisi ressursse. Võtke pere või sõpradega ette mõni kodulähedane paik – see annab hea tunde ja aitab muuta maailma puhtamaks.“
