Riigikaitsekomisjonis käsitleti täna elanike kaitsmist kriisi või sõjalise rünnaku korral
Komisjon sai täna Siseministeeriumilt ülevaate elanikkonna kaitse ja riigikaitse ülesannete täitmise plaanidest.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti ohustsenaariumid alati ette näinud valmisolekut sõjaliseks konfliktiks, kuid Ukrainas toimuva pealt näeme, et tuleb valmis olla ka sõjakuritegudeks. „Sõjakuriteoks loetakse tsiviilelanike ja -objektide vastast sõjalist rünnet, mida Venemaa juba rohkem kui kuu vältel süsteemselt Ukrainas rakendab. On väga oluline, et kui selline stsenaarium peaks korduma Eesti pinnal, siis Eesti elanikud oleksid evakueeritud ohututesse kohtadesse, et nad oleks ohtudest teavitatud, et neil, oleks, kuhu varjuda ning meie päästjatel oleks olemas võimekus päästa inimesi rusude alt ja tegeleda lõhkemata lõhkekehade ohutuks tegemisega. Ühtlasi tuleb tagada teenuste jätkusuutlikkus elektri, sooja ja sidekatkestuste korral. Kõik need olulised ülesanded on Siseministeeriumi valitsemisala koordineerida,“ kommenteeris Eesmaa istungil käsitletud värsket elanikkonna kaitsmise plaani.
Siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd märkis, et sõjalise kaitsevõimekuse kõrval on oluline ka elanike kaitsmine ja päästmine sõjalise rünnaku korral. „Ukraina sõda näitab selgelt, et riigikaitse laia käsituse oluline osa on ka elanikkonnakaitse.“ märkis Murd. „See on ajalooline otsus, et valitsus eraldas eelmisel nädalal Siseministeeriumile 86 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Nüüd peame võimalikult kiiresti selle summa eest ka esmatähtsad võimekused looma. Tänastes tingimustes on see tõsine väljakutse, sest praeguses olukorras hangivad kõik samu vahendeid. Elanikkonnakaitse ja sisekaitse püsikulud ning edasised võimalikud võimearendused peavad olema püsivalt kaetud, meil on arendusvajadusi ja püsikulusid ligikaudu 50 miljoni euro eest aastas. Riigikaitse rahastamine peab olema ühtne tervik,“ selgitas asekantsler.
Töös on kaasaegne asukohapõhine mobiiltelefonidele suunatav ohuteavitus ning veel tänavu kuulutatakse välja hange täiendavate sireenide paigaldamiseks, mis kataks 16 suuremat linna.
Plaani järgi valmistab Päästeamet ette ja tähistab Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus suve alguses avalikud varjumiskohad. Varjumiskohtadeks sobivad hästi ka paneelmajade keldrid ning tõdeti, et majaomanikke ja korteriühistuid tuleb üles kutsuda oma keldreid korda tegema. Meie päästjad teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja üksteise võimetest ja vajadustest ollakse teadlikud.
Täiendavaid vahendeid on kindlasti plaanis suunata varingupäästevõimekuse arendamisse. Selle aasta lõpuks peaks varingupäästevõimekusega kutselisi päästekomandosid olema kolm ning plaanis on soetada varustust nii, et igas regioonis oleks vähemalt üks varingupäästevõimekusega komando ja varustust oleks ka vabatahtlikel
