1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. Riigikogu avaldas Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet
Riigikogu avaldas Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet

Riigikogu avaldas Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet

Riigikogu tegi 19. detsembri istungil avalduse Iisraeli rahva ja riigi toetuseks, muutis rahvusooperi nõukogu koosseisu ning võttis vastu seadusemuudatuse, et luua põllumajanduslike tegevustega seotud andmete töötlemiseks põllumajandusandmete varamu.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse (341 SE), millega luuakse põllumajandusandmete varamu, et töödelda põllumajanduslike tegevustega seotud andmeid.

Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega, samuti kantakse sinna vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.

Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. Muudatused on vajalikud põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sealhulgas uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.

Peale uue andmestiku loomise annab seadus valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja kord. Kuna praeguse programmiperioodi puhul on ELi õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, võib tekkida vajadus luua ÜPP abinõude üleselt toetuse vähendamise ühtsed alused.

Seaduse vastuvõtmist toetas 65 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine“ (354 OE), millega nimetatakse rahvusooperi nõukogu liikmeks Ester Karuse asemel Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Riigikogu liikme Ester Karuse volitused lõppevad ennetähtaegselt seoses tema omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumisega. Jevgrafov nimetatakse nõukokku ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.

Rahvusooperi nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan, mis koosneb 11 liikmest, kellest kolm nimetab Riigikogu liikmete seast kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu. Rahvusooperi nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli aastat. Rahvusooperi nõukogu liikmed on tänavu 27. mail jõustunud otsuse järgi veel Riigikogu liikmed Signe Kivi ja Kadri Tali.

Otsuse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka 65 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Iisraeli rahva ja riigi toetuseks“ (355 AE), millega mõistetakse hukka Hamasi terrorirünnakud ja Hamasi poolt Iisraeli vastu alustatud sõda.

Riigikogu märgib avalduses, et tsiviilisikute mõrvamisele, pantvangide võtmisele ja tsiviilobjektide ründamisele ei saa olla mitte mingit õigustust, ning rõhutab, et Nürnbergi harta järgi on rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.

Riigikogu avaldab Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.

Riigikogu avaldab lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust. Avalduse kohaselt taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.

Riigikogu avaldab ka muret Euroopas ja mujal Eesti liitlasriikides, aga eriti Lähis-Idas ja Venemaal viimastel kuudel aset leidnud antisemiitlike rünnakute ja meeleavalduste pärast ning kinnitab, et Eesti riik ei talu vähimatki terrorismi õigustamist, antisemitismi ilminguid ega viha õhutamist usutunnistuse alusel. „Riigikogu avaldab lootust, et Iisraeli sõjalised enesekaitsetegevused Hamasi vastu saavutavad rahvusvahelistes lepingutes korduvalt kohustuseks võetud eesmärgi: surveavaldustest, repressioonidest ja vägivallavast vaba keskkonna loomise rahuläbirääkimisteks Iisraeli riigi ja Palestiina rahva legitiimsete esindajate vahel,“ seisab avalduses.

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Lisaks läbis Riigikogus esimese lugemise kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tõnis Lukas Isamaa ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Head Uudised GoodNews