Riigikogu komisjonid käsitlevad tänasel istungil majandusprognoosi
Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil annavad rahandusminister Martin Helme ja ministeeriumi analüütikud ülevaate Rahandusministeeriumi koostatud 2020. aasta suvisest majandusprognoosist.
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on riigieelarve strateegia ja tuleva aasta riigieelarve koostamisel vaja põhjalikult ja igakülgselt analüüsida nii rahanduse kui ka majanduse olukorda ning mõjutavaid tegureid, et kujunenud ettearvamatus olukorras leida optimaalne lahendus.
„Järgmise aasta eelarve otsused peavad kaasa aitama, et majanduse langusest saaks võimalikult kiiresti taas majanduse kasv,“ ütles Kokk.
Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul näitab majandusprognoos seda, et majanduslangus on algselt oodatust väiksem. „Tuleb selgelt välja, et lisaeelarvest ja kriisimeetmetest on abi olnud. Edasine valitsuse ja Euroopa Liidu prioriteet peab olema majanduse avatuna hoidmine,“ ütle Sester. Ta märkis, et terviseriske tuleb silmas pidada, kuid liigsed piirangud ning kaupade/teenuste liikumise pärssimine tabavad valusalt majanduskeskkonda.
„Järgmist aastat silmas pidades on arusaadav, et ettevõtete ja majanduse taastumise toetamiseks peame olema valmis laskma riigieelarve lühiajalisse miinusesse. Samas peab defitsiit jääma ajutiseks, mitte pikaajaliseks.“ ütles Sester. Ta lisas, et prioriteediks tuleb seada täiendavad investeeringud nii teadus- ja arendustegevusse, kui ka taristusse. Laenuraha tuleb suunata ennekõike valdkondadesse, mis kasvatavad pikaajaliselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Laenuraha kasutamine toob kaasa Eesti võlakoormuse kerkimise 2024. aasta lõpuks 31,3 protsendini SKTst ehk ligi 10,4 miljardi euroni. Samas annab see võimaluse viia majandus kiiremini kriisieelsele tasemele.
