Riigikogu toetab uute aretustehnikatega saadud taimede aretamist, kasvatamist ja kasutamist
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil konsensuslikult Eesti seisukohad määruse kohta, mis lubab Euroopa Liidus aretada ja kasvatada uute aretustehnikate abil saadud taimi ning neist toodetud toitu ja sööta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta sõnul on Eesti jaoks taimearetus väga oluline. „Meil on selles vallas ka mitu tugevat tegijat, nagu Eesti Maaülikool, Polli Aiandusuuringute Keskus ja Tartu Ülikool. Teadlased on leiutanud uued, loodust ennast matkivad viisid taimesortide aretuseks, mida kasutab juba kogu ülejäänud maailm,“ lausus Pakosta.
„Võimalus aretada uusi taimesorte selliselt, et ei kasutada Euroopa Liidus keelatud geenitehnoloogiaid, kuid leitakse võimalused taimede aretamiseks looduslikule ristamisele või juhuslikele mutatsioonidele sarnaselt, on Eesti põllumeeste ja metsakasvatajate jaoks väga oluline,“ ütles esimees. „Selline teadlaste töö võiks vabastada meie lapsed osadest praegustest muredest, alates kuuseistikute kärbumisest kuni vajaduseni kahjuritõrjeks ohtlikke kemikaale kasutada. Geenmuundamine jääb endiselt keelatuks, aga lubatavaks saab lihtsustatult öeldes looduses endas toimuva tagantlükkamine. Mul on hea meel, et Eesti jaoks vajalikku innovatsiooni toetasid kõik erakonnad.“
Pakosta lisas, et Eesti üks eesmärke Euroopa Liidus peetavatel läbirääkimistel on leida sobivad lahendused ka mahetootmisele, kuivõrd teadlaste ettevalmistatud uusi aretustehnikaid võiks olla mõistlik kasutada ka mahesektoris. „Praegu on mahetootmine väljas mitte sisulistel kaalutlustel, vaid seetõttu, et mahetootjate hulgas on uute aretustehnoloogiate suhtes vastandlikud arvamused. Eesti mahetootjad eelnõule menetluse käigus vastu ei olnud,“ lisas Pakosta.
Istungil toodi välja, et tänu teadusele ja innovatsioonile on olemas täppisaretuse tehnikad, mille abil saab aretada taimi moel nagu see võiks esineda ka looduses ehk tavataimedega võrdsustatavaid sorte. Märgiti, et Euroopa Liidu senine seadusandlus on vananenud ja määrus käsitleb sordiaretuse uuenduslikke meetodeid, mis on tekkinud pärast 2001. aastat.
Eesti seisukoha järgi on uute aretustehnikatega saadud sorte, mida on võimalik saada ka looduslikult või tavapäraste sordiaretusmeetoditega, õige võrdsustada klassikalise sordiaretuse teel aretatud sortidega ning käsitleda neid eraldi geneetiliselt muundatud organismidest. Eesti seisukoha järgi on kestlikkust käsitlevad tunnused, nagu haiguskindlus, kliimakindlus ja suurem saagikus, olulised nii klassikaliste kui ka uute aretustehnikate puhul.
Selle päevakorrapunkti juures osalesid ja tutvustasid algatust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Mai-Liis Palginõmm ning peaspetsialist Kadri Just.
Komisjon otsustas kooskõlas maaelukomisjoni arvamusega kinnitada valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse uute aretustehnikate abil saadud taimi.
