Avaleht Poliitika Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust
Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks kaheksa seadust.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) (231 SE) eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse seadusega nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.

Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad seadusega tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.

Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (195 SE) tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ettevõtluskeskkonna toimimist. Seadus näeb muu hulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist ja kohtute spetsialiseerumist juriidiliste isikute pankrotimenetlustes. Samuti reguleeritakse võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemist, pandipidajate nõuete kontrollimist, enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluse ja edasikaebamise korraldust ning tõhustatakse pankrotimenetluses ärikeelu rakendamist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) (232 SE) peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat. Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.

Seadusega kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamise osas. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni. Üürileandja saab õiguse lepingu üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkulepetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE) ja Heljo Pikhof (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (207 SE) näeb ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine. Samuti ei kohaldata sel ajal tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Perioodil, mil tubakavedelikke ei maksustata aktsiisiga, ei teki tubakavedelike maksumärkidelt aktsiisi maksmise kohustust. Samuti antakse maksuhaldurile alus keelduda maksumärkide tellimuse vastuvõtmisest. Maksumärkide tellimuste vastuvõtmist alustatakse hiljemalt kaks kuud enne tubakavedelike aktsiisi uuesti kehtima hakkamist.

Muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. aprillil. Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest, mitte piirikaubandusest või salaturult.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Maris Lauri (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 27 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (285 SE) luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Seadusega täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks on MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seadusega (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) (233 SE) muudetakse autori õigust saada hüvitist, kui tema audiovisuaalset teost või teoste helisalvestisi kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.

Seadusega sätestatakse, et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu, ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse.

Senise õiguse kohaselt määrati tühja kasseti tasu suurus seaduses protsendina kauba väärtusest ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsiti, kehtestati valitsuse määrusega. Muudatusena sätestatakse seaduses lühike loetelu seadmetest, mille lisamine loetellu on valitsusele seadusest tulenevalt kohustuslik. Salvestusseadmetest on nendeks süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon ning salvestuskandjatest väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. Samuti kehtestatakse nii salvestusseadmele kui ka salvestuskandjale rakenduvad miinimum- ja maksimumtasumäärad. Salvestusseadmetelt kogutava tasu määr on 3–8 eurot ning salvestuskandjatelt kogutava tasu määr 0,03–4 eurot.

Muudatused on vajalikud, et tagada süsteemi suurem paindlikkus ja võimalus seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises. Samuti võimaldavad need tasumäärade kehtestamisel arvestada, millest koopiaid tehakse, millises mahus ning milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.

Peale eeltoodu antakse seadusega osa Justiitsministeeriumi autoriõigusega seotud rakenduslikke ülesandeid üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Raimond KaljulaidLeo Kunnas (EKRE), Heidy Purga (RE) ja Aadu Must (KE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (235 SE) ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.

Seadusega tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel, ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Seadusega ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seadus (278 SE) näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.

Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame peale osalemise ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju.

Eelnõus toodud muudatused on seotud Konkurentsiameti täiendavate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Samuti täpsustatakse kolmanda riigi ja Eesti vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu osas läbirääkimiste alustamist, lepingu sõlmimist ja selleks Euroopa Komisjonilt loa saamist.

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse ning Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamine) eelnõu (261 SE) eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel vastavalt ELi määrusele, mis kohaldub alates 19. detsembrist.

Eelnõu kohaselt on arestimisotsuste menetlemiseks ja täitmiseks pädev asutus Prokuratuur ning tunnustamiseks on pädev Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuste menetlemiseks on pädev Justiitsministeerium ja konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks on pädev kohus. Eelduslikult muutub arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine kiiremaks, kuna eelnimetatud määrus näeb otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks ette konkreetsed tähtajad.

Peale selle tehakse eelnõuga muudatus seoses ELi määruse kohaldumisega, mis näeb ette Euroopa Prokuratuuri asutamise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri volitused kriminaalmenetluses.

Eelnõule lisatud muudatustega täiendatakse sätteid, mis annavad riigi peaprokurörile teatud menetluspädevuse. Samuti sätestatakse, et Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis prokuratuuril kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Täpsustatakse ka prokuratuuri pädevust kohtueelses menetluses, kaebuse lahendamise korda ning ekspertiisiasutuse juhi töölepingu sõlmimist.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (297 SE) antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõuga saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Eelnõuga kavandatud suurem paindlikkus annab võimaluse majandusraskusi kogevatele ettevõtjatele täita suurema tõenäosusega aktsiisisoodustuse lävendkriteeriumid ning vältida võimalikku aktsiisivahe tasumise kohustust.

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse paindlikumaks kohtunike täiskogu kogunemise, hääletamise ja valimiste korda. Samuti täpsustatakse kohtunike täiskogu valitud kohtunikest liikmete ametiaja kestust omavalitsusorganites olukorras, kus nende ametiaeg on lõppenud, kuid täiskogu pole uusi liikmeid valinud.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kohtunike täiskogu toimimine ka erandlikes tingimustes, kui kohtunikel pole võimalik füüsiliselt koguneda ja sellest tulenevalt kohtunikkonna jaoks olulisi otsuseid vastu võtta. Kehtiv regulatsioon ei võimaldada paindlikult korraldada korralise kohtuniku täiskogu kogunemist, täiskogul läbiviidavaid hääletamisi ja valimisi ning pikendada kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorganite kohtunikest liikmete ametiaega. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohtunike täiskogul koguneda osaliselt või täielikult videokonverentsi vormis, samuti rakendada otsuste vastuvõtmisel või omavalitsusorganite kohtunikest liikmete valimistel kirjalikku või elektroonilist hääletamist. Samuti on eelnõu eesmärk tagada omavalitsusorganite koosseisude jätkumine olukorras, kus omavalitsusorgani kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liikme ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu enne järgmise täiskogu toimumist.

Menetlusest langes välja üks eelnõu

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõuga (276 SE) täidetakse 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel, olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Toomas Kivimägi (RE) ja Mihhail Lotman (I).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Istungi alguses andis ametivande Riigikogu asendusliige Marko Torm.

Enne päevakorrapunktide arutelu esitasid Riigikogu liikmed hulgaliselt küsimusi kaugosalusega istungi läbiviimise kohta. Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku, et neljapäevane täiskogu istung võiks toimuda kaugosaluse teel. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 40 saadikut, seega leidis ettepanek toetust ja 17. detsembri istungil võivad saadikud osaleda nii istungisaalis kui ka elektrooniliste vahendite abil.

Istung lõppes kell 19.33.