Riigipea inimõiguste konverentsil: inimõigused kehtivad ka sõjas
President Alar Karis tõi Inimõiguste Instituudi aastakonverentsi avasõnavõtus välja, et Venemaa sõda Ukraina vastu kinnitab taas traagilist ajaloolist kogemust – sõdades ja relvakonfliktides rikutakse rahvusvahelist humanitaarõigust ning inimõigusi ja põhivabadusi, põhjustades ebainimlikke kannatusi tsiviilisikutele. „Kõigile inimõiguste rikkujaile kõikjal maailmas – Venemaal, Valgevenes, Afganistanis ja mujal – tuleb selgelt mõista anda, et ükski kuritöö ei jää karistusteta,“ ütles president Karis.
„Olen sügavalt kurb, et peame kannatustest rääkima, teisalt on see vältimatu, et täna – varsti aasta peale Venemaa agressiooni algust Ukrainas – neil teemadel arutleme,“ ütles riigipea. „Me vajame alust tegevusteks, mis aitavad tulevikus selliste traagiliste stsenaariumite kordumismustrit vältida. Üks peab kõigile olema selge – inimõigused kehtivad ka sõjas.“
President Karis viitas, et kui Nürnbergi rahvusvahelises tribunalis mõisteti kohut Natsi-Saksamaa sõjakurjategijate üle, siis Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi poolt toime pandud inimsusevastased kuriteod jäid karistuseta. „Võitjate üle kohut ei mõistetud ehk karistamatuse vältimatus kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude üle jäi poolikuks,“ ütles president Karis. „Selle mõju ja tagajärgi näeme tänasel päeval, kus Venemaa ülistab oma imperialistlikku pärandit ning püüab seda taastada.“
Riigipea sõnul on sellel müüdil üles kasvanud Venemaal terved põlvkonnad, kes ei tunne mingit vastutust oma juhtide poolt toime pandud kuritegude eest ega mõista neid hukka, sooritades sarnaseid jõhkrusi nüüd Ukrainas. „Ukrainas toimuvat jälgides tekib lõputu pahameel toimuva suhtes ja jõuetu kurbus,“ ütles president Karis.
Riigipea sõnul toetab Eesti õigusmõistmisel lahendust, mis tagab kohtu pidamise kõigi kallaletungis osalejate üle. „Töötame ka selle nimel, et selline lahendus saaks võimalikult laiaulatusliku rahvusvahelise toetuse,“ sõnas president Karis. Ta avaldas heameelt, et Eesti prokurörid ja eksperdid tegutsevad juba Rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri juures, aidates koguda tõendeid sooritatud sõjakuritegudest.
President Karis kohtus konverentsi eel Nobeli rahupreemia laureaadi ja Vene ajakirjaniku Dmitri Muratovi ning USAs töötava poliitikateadlase Nina Hruštšovaga.
