Avaleht Eesti elu Riik ja omavalitsused leppisid kokku 2020. aasta eelarve prioriteetides
Riik ja omavalitsused leppisid kokku 2020. aasta eelarve prioriteetides

Riik ja omavalitsused leppisid kokku 2020. aasta eelarve prioriteetides

Riigihalduse minister Jaak Aab ning Eesti linnade ja valdade liit jõudsid kokkuleppele 2020. aasta omavalitsuste eelarve kavandamise põhimõtetes.

„2020. aasta eelarve läbirääkimisteks kohtusime esimest korda juba kevadel, mil arutasime Eesti linnade ja valdade liidu esitatud ettepanekuid ja valdkondade lõikes tehtud eelarvetaotlusi,“ ütles Jaak Aab. „Kevadel leppisime kokku, et kohtume uuesti sügisel pärast suvise majandusprognoosi avaldamist, kui on selgunud parem ülevaade riigi võimalustest uue aasta eelarve kujundamiseks.“

Sel nädalal kohtunud riigihalduse minister ning Eesti linnade ja valdade liit arutasid soovid ja võimalused taaskord põhjalikult läbi. Kohtumise põhjal tehti protokoll, mis esitatakse valitsusele koos 2020. aasta riigieelarve eelnõuga. Ministri sõnul möödus arutelu produktiivses ja konstruktiivses õhkkonnas.

Ühiselt nenditi, et kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduskriisieelsesse mahtu on väga oluline. „Suures pildis oleme mure juba lahendanud, sest eelmine valitsus otsustas suurendada omavalitsuste tulubaasi nelja aasta lõikes 185 miljoni euro võrra. Küll aga on oluline selle suurendamist jätkata ka riigi uue eelarvestrateegia raames,“ lisas Aab.

Läbirääkimistel lepiti kokku, et oluline on võimaldada omavalitsustele enamat vabadust riigieelarvest eraldavata raha kasutamiseks. „Haldusreformi tulemusel on meil varasemast oluliselt võimekamad omavalitsused, mistõttu pean õigeks anda neile suuremat rolli kohaliku elu korraldamisel. Sealjuures ka suuremat vastutust koos paksema rahakotiga,“ tõi Aab välja.

Seetõttu tasub üle vaadata, milliseid seniseid riigi ülesandeid saaks edaspidi täita kohalik omavalitsus, kes tunneb piirkondlikku elu kõige paremini. Selleks on rahandusministeeriumi ja omavalitsuste esindajatel kavas lähikuudel alustada aruteludega võimalikeks muudatusteks.

Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Tiit Terik tõdes samuti, et läbirääkimised olid konstruktiivsed. „See on suuresti kohalike omavalitsuste ülesanne, et elu ka väljaspool suuremaid tõmbekeskusi edasi kestaks ja areneks. Kohalikku elu puudutavate küsimuste lahendamise võti on eelarve. Selles on omavalitsused ja riik ühel meelel,“ lausus Terik. „Kindlasti on aga valdkondi, kus kohalikel omavalitsustel oleks vaja rohkem õigusi ja need tuleks keskvalitsusega läbi rääkida. Näiteks kohalike maksude temaatika, mis on praegu üsnagi piiratud valdkond.”

„Läbirääkimistel jäime eriarvamusele kohalike teede hoidmise rahastusmudeli teemal,“ nentis Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei. Omavalitsustele teede hooldamiseks eraldatav eelarve on olnud viimased kaheksa aastat 29 miljonit. Kohalike teede olukord vajaks aga jõudsalt parandamist, samuti kruusateede olukord.

„Seni kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite maht on võrreldes riigi teedele eraldatavate vahendite mahuga ebaõiglane. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40,5 miljonit eurot, mida järgnevatel aastatel oluliselt vähendati. Taotlesime riigieelarve läbirääkimistel teehoiuks eraldatavate vahendite taseme taastamist ja 2020. aastal selle suurendamist,“ ütles Jan Trei. Teehoiu eelarve suurendamise juurde tullakse tagasi järgmisel kevadel eelarvestrateegia arutelude raames.