Riik panustab energiatõhususe ning taastuvenergia toetustesse üle 100 miljoni euro
Valitsus kiitis heaks riigieelarve, milles on hulk toetusmeetmeid parandamaks Eesti inimeste elukeskkonda. Raha saavad muu hulgas nii lasterikkad pered oma kodude korrastamiseks kui ka kohalikud omavalitsused tänavavalgustuse renoveerimiseks.
„Meie seas on endiselt inimesi, kes peavad talve veetma kodudes, mis on külmad ja ajahambast puretud ning millega ühendatud küttesüsteemid ja soojustorustikud on jõudnud viimse piirini. Sellele lisaks kasutame igapäevaselt liiklemiseks fossiilsetel kütustel põhinevat ühistransporti, mis saastab meie õhku ja kahjustab keskkonda. Tegelikult saab ka teisiti – nii, et võidaks nii Eesti inimeste heaolu, rahakott kui ka keskkond. Vajame üha enam energiatõhusaid ja taastuvatel allikatel põhinevaid lahendusi. Et see ei jääks pelgalt unistuseks ja saaksime tööd selles suunas jätkata, eraldab riik järgmise aasta eelarvest üle 100 miljoni euro,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Riigieelarve näeb elamumajandusse tuleval aastal ette umbes 58 miljonit eurot, millest enamik ehk 47 miljonit eurot on mõeldud korterelamute rekonstrueerimistoetuste väljamaksete jätkamiseks. Ülejäänud raha jaguneb kohalike omavalitsuste üürielamute, väikeelamute kordategemise, lasterikastele perede elamistingimuste parandamise ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamise toetuste vahel.
Energeetikavaldkonna toetusmeetmetele plaanitakse riigieelarvest 44 miljonit eurot, mis on mõeldud väljamaksete jätkamiseks meetmetes, mis panustavad energiatõhususe suurendamisse ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamisse. Sellest ligi 15 miljonit eurot suunatakse tänavavalgustuse renoveerimiseks, 14 miljonit rohegaasi kasutuselevõtuks ning 5 miljonit kaugküttekatelde renoveerimiseks. Lisaks jätkab riik soojustorustike renoveerimise toetamist, elektribusside pilootprojekti elluviimist ning algab esimene vesiniku ühistranspordis kasutuselevõttu katsetav pilootprojekt.
Minister märkis, et nii energeetikasse kui elamumajandusse on oodata peagi Euroopa Liidust ka lisaraha. „Praegu on ettevalmistamisel Euroopa Liidu uue rahastusperioodi meetmeid, mis toob juurde võimekust elektrivõrkude tugevdamiseks, et saaksime rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Samuti saame vesiniku väärtusahelat juba suuremalt katsetada, uuendada rohkem kaugküttesüsteeme ning korda teha veelgi enam korterelamuid,“ sõnas Aas.
