Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Paide linna 13. sajandist pärineva asulakoha ning 12 Läänemeres paiknevat laevavrakki.
„Kõik kaitse alla võetud mälestised on olulised ajalooallikad, mis aitavad õppida tundma meie minevikku. Kui 13. sajandist pärit Paide asulakoht annab ülevaate kunagise linlase igapäevaelust, siis 20. sajandist pärit laevavrakid on kui harukordsed ajakapslid – koos kõige sinna juurde kuuluvaga võimaldavad need uurida ühe väga konkreetse ajavahemiku eluolu. Riikliku kaitse alla võtmine aitab tagada mälestiste säilimist ning kaitsta neid teadmatu kahjustamise eest,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.
Alates 13. sajandist tänapäevani järjepidevalt tervikuna kasutuses olnud asulakoht on oma suuruse ja ajaloolise tähtsuse poolest Eestis unikaalne – asulakoha suurus on võrreldav näiteks keskaegse Tallinna ja Tartuga. Tegu on 13. sajandil suurte teede ristumiskohta tekkinud asulaga, mis arenes ühes Paide linnusega. Kuni 17. sajandini oli see ka oluline sõjaline tugipunkt. Asulakohas säilinud kultuurikiht sisaldab teavet kesk-, varauus- ning uusaegse linlase igapäevaelust, samuti laiematest kaubandussuhetest ning sõjandusest. Kultuurikiht sisaldab nii loomaluid kui ka esemete katkeid, ühtlasi kivihoonete vundamente ja ahjualuseid ning kunagist vallikraavi.
Kaitse alla võetud laevavrakid kujutavad erinevalt teistest arheoloogiamälestistest koos lasti ja muu sisuga tavaliselt ühe kindla, suhteliselt lühikese ajavahemiku väletel tekkinud muistist. Vrakid kannavad olulist teavet rannikuriigi ja laiemalt Läänemere piirkonna ajaloost, merendusest ja sõjasündmustest. Mälestiseks tunnistamine on asjakohane ka Eesti vetes peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse ja väärika kohtlemise tagamiseks. Laevavrakid on rahvusvaheline pärand ning nende kaitse ja säilimise korraldamine on rannikuriigi kohustus. Eesti on liitunud ka UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis kohustab säilitama vähemalt 100 aastat vee all olnud kultuuripärandit.
Arhiiviuuringute ja kirjalike allikate põhjal on 20. sajandil Eesti vetes uppunud ligi 550 alust, praeguseks on Eesti merealadel tuvastatud ligi 160 20. sajandist pärinevat vrakki. Kahe maailmasõja tõttu moodustab 20. sajandi veealusest pärandist enamiku sõjapärand.
