SAABUMISSÜMFOONIA I Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester naasevad “Saabumissümfoonia” kontserttuurile

Tallinna Kammerorkestri suvine “Saabumissümfoonia“, millega tähistatakse muusikute naasmist publiku ette pärast ootamatut pausi, jätkub kontsertidega 13.-15. augustil Paides, Kuressaares, Rakveres ja Tallinnas. Arvo Pärdi muusika tähistab sellel tuuril nii algust kui lõppu – kontserdid algavad looga “Peegel Peeglis” ja lõpevad “Ukuaru valsiga”.

Kavas põimuvad Joseph Haydni ja Arvo Pärdi looming, mida esitavad solistid Leho Karin (tšello) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ning Tallinna Kammerorkester. Kontserte dirigeerib Tõnu Kaljuste.

Kontserdid toimuvad: 13. augustil kell 19 Paide kirikus, 14. augustil kell 19 Kuressaare Laurentiuse kirikus, 15. augustil kell 12 Rakvere Kolmainu kirikus ning 15. augustil kell 19 Tallinna Jaani kirikus.

Tallinna Kammerorkestri peadirigent ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste:

„Kontserdi pealkiri “SAABUMISSÜMFOONIA” tuleneb eeldusest, et muusikud hakkavad isolatsioonist publiku ette naasma. Selleks kasutame Joseph Haydni ja Arvo Pärdi muusika dialoogi. Me ei tea, kas see saabumine saab olema lõplik või ootavad meid ees uued isolatsioonid. Juhul, kui see peaks juhtuma juba kümnest kontserdist koosneva turnee ajal, muudame kava järjestust ning kogu kontsert muutub LAHKUMISSÜMFOONIAKS. Loodame, et see nii ei lähe.

Kuulsa Haydni „Lahkumissümfoonia“ ümberpööramise ideega harjumiseks kasutame kontserdi alguses Arvo Pärdi teost “Peegel peeglis”, mis on üks enim esitatud teoseid ta loomingus ning üks viimaseid, mille Arvo Pärt lõpetas enne Eestist emigreerumist.

Seejärel kõlabki Haydni sümfoonia viimase osa adagio. Originaalis laseb Haydn muusikud seal lavalt lahkuda. Muusikalises vormis juhtub see viies etapis. Lahkumine toimub sujuvalt 5, 4, 3, 2, 1 … meie versioonis on see kõik vastupidi. Viimane etapp on esimene … 1, 2, 3, 4, 5.

Haydni muusikale järgneb Arvo Pärdi teos „Orient & Occident“, mille kompositsiooni aluseks oli autorile kirikuslaavikeelne Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse tekst ja selle rütm. Ühtlasi on see üks väheseid religioosseid tekste, mis ida ja lääne kirikus kattuvad. Teoses põimuvad justkui kaks maailma – ida ja lääs.

Sellele teosele vastab Haydn omakorda sümfoonia kolmanda osa – menuetiga, mis toob meie kõrvu elegantse tantsu. Oleme vast kõik sel pandeemia perioodil rohkem üksteisele menuetlikult kummardanud ilma, et oleks tervituseks kätt andnud.

Igaühel meist on oma tee käia ning Arvo Pärt loob meile neljakihilise helipildi, kus igal kihil on oma kiirus, dünaamika ja karakter. Teose nimi on “Mein Weg” („Minu tee“), mis originaalis on loodud orelile 1989. aastal. Tänane versioon 14 keelpillile ja löökpillidele on pärit aastast 1995, Tallinna Kammerorkester salvestas selle albumile „In Principio“ (ECM).

Tormava teose lõpule vastukaaluks pakub Haydn sedapuhku sümfoonia teise osa – adagio, mille rahulikud mõttepausid püüaks meie rahutuid meeli korrastada ja elu voolamise justkui hetkeks seisma jätta.

Arvo Pärt annab oma teosega “Trisagion” rahunemisele justkui pikendust, tuues kuuldavale palve, mille tekst kõlab enamiku õigeusu, idakatoliku ja vanade idakirikute liturgias. Teose lõpus kõlava ühe ja ainsa võimsa noodi kulgemine on kui rännak kaugusesse.

Seda kaugenevat nooti hakkab tänasel kontserdil justkui taga ajama taas Joseph Haydn. Sümfoonia esimese osaga, allegro assai, loob ta muusikalise karakteri, milles võib tajuda ohu märki, mis meie keskelt pole kadunud.

Õnneks jagub Haydnil meile ka lootusrikkamaid noote, mille valsilikkus annab Arvo Pärdile võimaluse sellest ohupiirkonnast lahkuda valsisammul armsaks saanud paika nimega Ukuaru.“