Avaleht Eesti elu Sisekaitseakadeemia projekt aitab tulevikus kadunud inimeste otsinguid ajaliselt kiirendada
Sisekaitseakadeemia projekt aitab tulevikus kadunud inimeste otsinguid ajaliselt kiirendada

Sisekaitseakadeemia projekt aitab tulevikus kadunud inimeste otsinguid ajaliselt kiirendada

Käesoleva aasta 19. oktoober on Sisekaitseakadeemia jaoks verstapost, mida tulevikus meenutada. Nimelt rahuldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Euroopa Liidu tõukefondi meetmest “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” Sisekaitseakadeemia poolne projektitaotlus Kratt “Kotkas’’ – automatiseeritud drooniotsingute tarkvara prototüüp. Toetuse suurus on 50 388 eurot, millele lisandub Sisekaitseakadeemia omapoolne finantstugi ca 20 000 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood on 19.10.2020 – 30.06.2021.

Eestis toimub maastikul ca 150 aktiivset otsingut aastas, millest lõviosa langeb just juulisse, augustisse ja septembrisse. Külmadel kuudel toimuvaid otsinguid on vähem, kuid nende puhul on ajaline faktor veelgi kriitilisema tähtsusega. Otsitavatest 2/3 on meesterahvad ning otsitavate keskmine vanus on ca 55 eluaastat. Politseiressursi kasutamise kohapealt klassifitseeritakse kuni 45% otsingutest ressursimahukateks sündmusteks, kus lisaks suuremale arvule politseiametnikele kaasatakse ka vabatahtlikke, teisi teenistusi ja helikopterit (ca 30 korda aastas). Kopteri kulu võib rahalises vääringus olla ca 1 miljon eurot aastas, lisaks veel kopteri hõivatus sellistel sündmustel, kus otsingut oleks oluliselt kuluefektiivsem teostada mehitamata lennuvahenditega ja hoida kopterit rohkem sündmuste jaoks, kus mõistlik alternatiiv kopterile puudub.

Projekti eesmärk on välja selgitada, kas tehisintellektil põhineva treenitud prototüübi abil saame tuvastada automaatselt inimese ava- ja rabamaastikul, võimaldades otsingupiirkonda süsteemselt laiendada ning otsimistegevust ajaliselt kiirendada. Prototüübi loomine annab uusi kogemusi kogu siseturvalisuse valdkonnale. Droonide otstarbekam kasutamine võimaldab olulisel määral suurendada mehitatud lennuvahendite kättesaadavust sündmuste jaoks, kus nende rakendamine on hädavajalik (nt meditsiinilennud).

Perioodi lõpus valmib prototüüp, mille loomise käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel saab kadunud inimeste otsingutel kasutada masinnägemise põhiseid vahendeid andmete analüüsimiseks (fotod ja videovood), kasutades eraldi serverit kuhu drooniandmed saadetakse ja seeläbi toetada kadunud inimeste leidmist ja nende positsioneerimist täna kasutusel olevate meetodite asemel.

Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link peab inimeste otsinguil oluliseks koostööd. ‘’Prototüübi puhul ei ole oluline ainult tehnoloogiline vaid ka metodoloogiline pool – kuidas tehnoloogiline lahendus ja otsingute teostaja jõuaksid koostöös võimalikult kiirelt kõige parema tulemuseni. Projekti õnnestumise korral võiksid sellest kasu saada nii operatiivteenistused kui ka vabatahtlikud ning loomulikult abivajajad,’’ märkis Link.

Sisekaitseakadeemia ei ole eelnevalt sellises mahus rakendusuuringut läbi viinud. Kuna oskusteave puudub, siis on kaasatud ekspertteadmine väljaspoolt Sisekaitseakadeemiat ja tehnilist lahendust aitab arendada ja testida Eesti eraettevõte DefSecIntel Solutions. Sisekaitseakadeemia poolne projektijuht on Kristian Sirp. Projekti tehnilise lahenduse eesmärgistatud tegevuse eestvedajaks on Siseakaitseakadeemia kaugseire ekspert Andres Mumma. Rakendusliku uurimuse sisutöö ja selle tulemi aitab teaduslikku formaati seada Sisejulgeoleku instituudi teadur Jaanika Puusalu.

Lootuses, et loodav prototüüp leiab rakendust siseturvalisuse valdkonnas üldisemalt on prototüübi loomise protsessi kaasatud esindajad Politsei- ja Piirivalveametist ning SMIT-st.