Sisekaitseakadeemiasse kandideerib üle tuhande inimese
Reedel lõppes vastuvõtt sisekaitseakadeemia kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppesse, kuhu laekus kokku 1037 avaldust.
Tänavu on rakenduskõrghariduse puhul jätkuvalt populaarseimad politseiteenistuse ning tolli ja maksunduse eriala, teatas sisekaitseakadeemia. Politseiteenistuse erialale laekus 270 ning tolli ja maksunduse erialale 254 avaldust, konkurss vastavalt 5,4 ja 6,4 inimest kohale.
Kutseõppes olid kõige populaarsemad patrullpolitseiniku ja piirivalvuri eriala, kuhu esitati vastavalt 148 ning 101 avaldust, ehk vastavalt 5,9 ja neli kandidaati kohale. Võrreldes eelmise aastaga on sisseastujate arv kasvanud ja märkimisväärselt on suurenenud konkurss kutseõppe aladele. Näiteks on kasvanud nende kandideerijate osakaal, kelle jaoks vanglaametniku eriala on esmane valik.
Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sõnul näitab sisseastujate huvi Eesti inimeste suurt usaldust sisejulgeolekuasutuste vastu. “Hiljutises TNS Emori uuringust selgus, et inimesed usaldavad päästeametit ning politsei- ja piirivalveametit väga palju,” sõnab Raik, kelle sõnul on just see üks asjaolu, mis võib mõjutada sissastujate arvu. “Sooviavaldajate arv on viimased aastad püsinud stabiilsena, isegi et tõusvas joones. Arvesse tuleks võtta ka seda, et sisseastujad peavad sooritama tõsised kehalised katsed, lisaks on akadeemia range eesti keele oskuse suhtes ja ka taust peab olema kadettidel laitmatu,” lisas Raik.
Sisekaitseakadeemias on võimalik kutseõppes õppida piirivalvuriks, patrullpolitseinikuks või vanglaametnikuks ning rakenduskõrgharidusõppes tolli ja maksunduse, korrektsiooni, politseiteenistuse või päästeteenistuse erialal. Sisejulgeoleku magistriõppesse saavad astuda juba julgeolekualal töötavad või sellega seotud inimesed. Õppima asumiseks tuleb kõigil sisseastujatel läbida kehalised katsed ja kutsesobivusvestlus. Eesti keele testi peavad läbima inimesed, kes on lõpetanud varasemalt venekeelse gümnaasiumi, eestikeelse gümnaasiumi, kuid saanud eesti keele riigieksamil alla 40 punkti või pole eesti keele riigieksamit üldse sooritanud.
