Siseministeerium kavandab täiendavaid meetmeid seoses Ukraina sõjapõgenikega
Siseminister tegi 27. oktoobril toimunud valitsuse istungil ettepaneku täiendada välismaalaste seadust, et siin viibivatele ajutise või rahvusvahelise kaitse saanud isikutele laieneks edaspidi teavituskohustus. Siseminister Lauri Läänemetsa kinnitusel ei kujuta täna Eestis viibivad Ukraina sõjapõgenikud täiendavat ohtu Eesti avalikule korrale, küll on riigil vaja paremat ülevaadet siinviibivatest Ukraina kodanikest tagamaks sõjapõgenikele vajalikud sotsiaalsed teenused ning paremini hinnata Eesti edasist võimekust sõjapõgenike vastu võtmisel.
Siseministri algatusel ettevalmistatava välismaalaste seaduse muudatus tähendaks praktikas seda, et ajutiselt Eestis viibivatel Ukraina kodanikel on edaspidi kohustuslik jagada riigiga oma asukoha- ja kontaktinfot.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb riiki teavitada sellest, kas inimene vastab ajutise kaitse saamise nõuetele, aga ei soovi seda, või juhul, kui ta viibis Eestis enne 24. veebruari ja ei vasta seetõttu ajutise kaitse saamise nõuetele. „Seni oleme Ukraina sõjapõgenikelt tungivalt palunud meile sellist infot anda. Paljud ongi seda teinud, kuid töö paremaks korraldamiseks tuleb see muuta kohustuslikuks. Kiirelt vajalike täpsustuste seadusesse viimine võimaldab meil hoida kokku ametnike töötunde ja oma ressurssi paremini suunata, kuid mis kõige olulisem – tagada siia saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele vajalik tugi ja abi alustades kooli- või lasteaiakohast ning lõpetades tervishoiuteenuste, töökoha ja keeleõppe võimaldamisega,“ selgitas Läänemets, kelle sõnul on plaanis vajalikud muudatused tuua valitsusse juba lähinädalatel.
Lisaks kiitis valitsus eile heaks siseministri muud ettepanekud, mis puudutavad piirikontrolli tõhustamist. „Saan praegu lühidalt öelda nii palju, et protsesse piiril ning migratsiooni järelevalvet tõhustatakse eesmärgiga saada veelgi täpsem ülevaade piiriületajatest – nii Ukraina sõjapõgenikest, aga ka Vene Föderatsiooni kodanikest. Varasemalt rakendatud meetmed on praegustes tingimustes muutumas ebapiisavaks, sest ei võimalda detailset ülevaadet just Ukraina sõjapõgenike osas,“ rääkis Läänemets. Muu hulgas tõhustatakse koostööd Ukrainaga infovahetuse vallas, aga lisaks tulevad meie piiripunktidesse toeks ka Ukraina piirivalvurid ja sideohvitserid. Siseminister rõhutas, et kavandatavate meetmete peamine eesmärk on parem ülevaade Ukraina sõjapõgenike viibimisest või liikumistest Eestis ning seni siia saabunud ukrainlased meie avalikku korda või sisejulgeolekut ei ohusta. „Täiendavaid meetmeid kindlasti ei tasu võrrelda eile meediasse paisatud ideega piirikontrolli taastamisest Schengeni sisepiiridel. Selline käik vastupidi pigem pärsiks meie igapäevast võimekust idapiiril, sest personal ja ressursid tuleksid täna paraku just idapiiri turvalisuse arvelt,“ ütles Läänemets. Siseminister siiski lisas, et kavandatakse täiendavaid ajutisi ja pistelisi piirikontrolle sisepiiridel, mis on tõhusad, kuid neelavad vähem ressurssi ja operatiivvõimekust.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar kinnitas, et Venemaa sõjategevuse tõttu Ukrainast siia saabunud inimesed ei ole kuidagi olnud ohuks meie turvalisusele. „Igapäevases turvalisuses ei ole hetkel sõjapõgenike saabumisega mingit nihet olnud, arvestades, kui palju neid saabunud on. Ukraina kodanike osakaalu kasvuga kaasnev oht avalikule korrale puudub,“ rõhutas ta.
Alates 24. veebruarist on Eestisse saabunud 109 742 Ukraina kodanikku ning piiriületuse andmetel kavatses neist Eestisse jääda 58 721.
- Eestisse saabunud Ukraina kodanikest on ajutise kaitse saanud 35 049 isikut ning 2623 isiku taotlus on veel menetluses. Samuti on esitatud 1583 rahvusvahelise kaitse taotlust. Piiril on tõkestatud 1199 Ukraina kodaniku riiki sisenemine, mis on umbes protsent kõigist Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest.
