Siseminister Lauri Läänemets: ühiselt suudavad Balti riigid pakkuda Ukrainale tõhusamat abi

Möödunud nädalal viibisid siseminister Lauri Läänemets ja pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim koos Läti ja Leedu siseministriga Ukraina siseministri Ihor Klõmenko kutsel Lvivis.

Visiidi tutvuti elanikkonnakaitse hetkeolukorraga Ukrainas, varjumiskohtade ja varjenditega ning vahetati mõtteid Ukraina abistamise osas. Visiidi käigus külastati ka 112 keskust ja osaleti Lvivi Riikliku Päästeülikooli lõpuaktusel.

Lauri Läänemetsa sõnul oli visiidil kaks eesmärki. “Esiteks tahtsime teada, mida Ukrainal tarvis on. Arvestades Ukraina suurust ja kolmandat aastat kestva Venemaa agressiooni tagajärgede ulatuslikkust oleks Balti riikide abi efekt üksiti võetuna väiksem, aga kolme riigi läbimõeldud koostöös saame pakkuda tuge, mille mõju on tervikuna suurem ja mõjusam, kui pelgalt selle osade summa. Piltlikult öeldes: mida ei saa lätlased anda, saame meie; mida pole leedukatel, on lätlastel ning mida pole meil, on leedukatel,” selgitas Läänemets.

Arvestades Ukraina suurust ja kolmandat aastat kestva Venemaa agressiooni tagajärgede ulatuslikkust oleks Balti riikide abi efekt üksiti võetuna väiksem, aga kolme riigi läbimõeldud koostöös saame pakkuda tuge, mille mõju on tervikuna suurem ja mõjusam, kui pelgalt selle osade summa.

Teiseks on siseministri sõnul oluline pidevalt õppida Ukraina kogemustest. “Agressioonile vastu seistes tuleb ukrainlastel lahendada pidevalt uusi väljakutseid siseturvalisuses. Elanikkonna ja piirikaitse küsimustes saavad Balti riigid Ukraina kogemusest palju õppida – alustades droonitehnoloogia arenguga seotud riskidest lõpetades varjumise ja elanike kriisivalmidusega,” ütles Läänemets.

Elanikkonna ja piirikaitse küsimustes saavad Balti riigid Ukraina kogemusest palju õppida – alustades droonitehnoloogia arenguga seotud riskidest lõpetades varjumise ja elanike kriisivalmidusega.

Visiidil osalenud Siseministeeriumi asekantsler Tuuli Räim sõnas, et elanikkonnakaitses on meil Ukrainalt palju õppida ning seetõttu on pidev infovahetus, kogemuste vahetamine ning koostööprojektide algatamine ja elluviimine väga oluline. See puudutab konkreetseid tegevusi ja lahendusi nii ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamisel, ohuteavituse arendamisel kui ka elanike kriisivalmiduse suurendamisel.

Ukraina siseminister Klõmenko sõnul on Balti riigid Ukraina tõelised sõbrad. „Olete meid nende aastate jooksul toetanud ja teame, et olete valmis seda ka edaspidi tegema. Täname teid moraalse, rahalise ja tehnilise toe eest. Tänu teie abile oleme täna vastupidavad,“ lisas Klõmenko.

Pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust on Eesti Ukrainat toetanud poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt, taganud vajaliku humanitaarabi ja alustanud sõjas kahjustatu taastamisega. Eesti toetab Ukraina lõimumist ELi ja NATOga, seisab sõjakurjategijate vastutusele võtmise, rahvusvaheliste majandussanktsioonide karmistamise ja Venemaa isoleerimise eest rahvusvahelistes organisatsioonides, toetab ja julgustab Eesti ettevõtteid osalema Ukraina taastamises ja ülesehitamises.