Home Eesti elu Siseminister tutvustas valitsusele siseturvalisuse tulevikuvajaduste analüüsi
Siseminister tutvustas valitsusele siseturvalisuse tulevikuvajaduste analüüsi

Siseminister tutvustas valitsusele siseturvalisuse tulevikuvajaduste analüüsi

Siseminister Kristian Jaani tutvustas täna valitsuskabinetis siseministeeriumi koostatud politseinike ja päästetöötajate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsi, mis toob välja siseturvalisuse teenistujate palgapositsiooni parandamise ja hariduse koolitusmahtude suurendamise vajaduse.

„Ühiskonna ootus siseturvalisuse teenustele kasvab pidevalt. Samal ajal oleme viimase rohkem kui kümne aasta jooksul siseturvalisuse valdkonna töötajate arvu viiendiku võrra vähendanud. Seda on neli korda rohkem kui ülejäänud keskvalitsuses kokku. Jah, kindlasti saame kuskilt veel kokku hoida, kuid siit edasi tuleb mõista, et kokkuhoid tuleb millegi arvelt. Päästes on see tõenäoliselt ennetustegevus, mis tegelikult toob lõpptulemusena kõige suuremat kasu. Politseis tähendab see aga lõpuks rohkem juhtumeid ühe uurija laual. Selleks, et meie politseinikud ja päästjad jõuaksid ka tulevikus turvalisust tagada, tuleb mõista, et eluohtliku töö tegemiseks peab inimene tundma, et tema tööd väärtustatakse,“ ütles Jaani.

Analüüs toob välja kaks peamist lahendust, mis nõuavad poliitilist otsust ja järjepidevust. „Siseturvalisuse valdkonna haridus vajab igal aastal lisaks 3 miljonit eurot, et suurendada õppemahtusid ja õpetada välja lisaks 75 uut politseinikku ja 25 noort päästjat aastas. Prognoosid näitavad, et igal järgmisel aastal jääb meil vastasel juhul puudu 25-50 päästjat ja 75-115 politseinikku. Õppekohtade suurendamine mainitud mahus kataks seega ära minimaalse vajaduse. Täna on meil piisavalt noori, kes soovivad politseinikuks õppida, mistõttu peame pingutama, et neile see võimalus anda. Meil on neid noori oma ridadesse päriselt vaja. Päästjate puhul on aga, vastupidi, peamiseks probleemiks noorte vähene huvi eriala vastu. Uuringud näitavad, et meil ei ole piisavalt noori, kes sooviksid õppida erialal, mis tagab brutopalga 1068 eurot kuus ja nõuab elu ja tervise panti seadmist. Seetõttu otsustasin 2022. aasta eelarvega eraldatud palgatõusu lisavahendid suunata just eesliini palkade tõstmiseks,“ selgitas Jaani.

Minister tõdes, et nii päästjate kui ka politseinike seas on ees ootamas suur pensioneerumise laine, mis muudab personalinappuse probleemi veelgi akuutsemaks. „Oleme probleemi leevendamiseks kaotanud politseiametnike piirvanuse ja võimaldame saada eripensionit ka politseis töötamist jätkates. Plaanin juba lähiajal tuua valitsusse ka päästjaid puudutavad sarnased ettepanekud. Noori, alles alustavaid eriteenistujaid need hüved ei motiveeri. Meie  sihiks peab olema väärikas palk töötamise ajal, mitte pensionile minnes. Selleks tuleb politseinike ja päästjate palk tõsta 2025. aastaks vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmiseni,“ rõhutas Jaani.

Analüüs on kõigile kättesaadav ministeeriumi kodulehel.