Avaleht Keskkond Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022
Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning Viljandi maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022.

„Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Eespool on Harju- ja  Vändra metskonnad,“ rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala Viljandi maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas.

Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm.

RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

„Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,“ selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus „Lõhavere Linnamägi“ ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises  metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest  jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

„Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,“ rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga