Sotsiaalkomisjon otsustas heaolu arengukava aastateks 2023–2030 tutvustada Riigikogu täiskogu ees 20. veebruaril.
Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on arengukava üldine eesmärk tagada, et Eesti inimesed oleks hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ning toetatud oleks kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. „Kava viiest alaeesmärgist esimene on lapsed ja pered ning selle valdkonna suuremad muudatused puudutavad muuhulgas panustamist peresõbraliku keskkonna loomisesse nagu näiteks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine,“ märkis Kütt. „Väga oluliseks pean seda, et arengukava vaatab elukaart tervikuna ehk alustab lastest ja peredest ning jõuab meie väärikate vanemaealisteni,“ lisas ta.
Komisjoni aseesimees Siret Kotka tõi esile, et kava pöörab märkimisväärset tähelepanu vanemaealistele. „Väga tähtis muutus on miinimumpensioni suurendamine ja tööandjapensioni loomine, kuid niisamuti on vaja vanemaealisi enam kaasata poliitikakujundamisse ja ühiskonnaellu,“ märkis Kotka. Ta lisas, et teiselt poolt on plaanis panustada vananemisega seotud hoiakute muutmisesse, et ära hoida näiteks vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist.
Lisaks keskendub uus heaolu arengukava veel kolmele suuremale teemale, milleks on tööturg ja tööelu, sotsiaalhoolekanne ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.
Arengukava arutelu käigus 20. veebruaril esinevad ettekandega valitsuse esindaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.
Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil osalesid ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja tervise- ja tööminister Peep Peterson.
