Spikker koolilõpetajale: mida tasub minna õppima?
Igal kevadsuvel seisavad tuhanded koolilõpetajad keerulise valiku ees, mida minna edasi õppima, et tulevikus jaguks tööd, eriala pakuks põnevust ja tagaks hea elatustaseme. Nõuandeid jagab Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
Lähtu eeldustest ja huvidest
Noorte erialavalikusse sekkuvad tihti targutavad sugulased ja tuttavad, kes soovitavad üht või teist hetkel tasuvat või perspektiivis atraktiivset eriala, tundmata seejuures piisavalt tulevase õppuri eelduseid, andeid ja huvisid. Paraku päädib sellistest soovitustest lähtumine enamasti kooli pooleli jätmisega või sellega, et õpitud erialal ei asuta kunagi tööle. Kui füüsika tundub keeruline ja igav, ei tasu õppida inseneriks, kui bioloogia ja keemia on olnud eelnevates kooliastmetes ebameeldivad, ei ole mõtet kaaluda arstiteaduskonda ja kui matemaatika on ületamatult keeruline, pole programmeerimine parim eriala valik. Sageli kohtab universaalset soovitust õppida reaalaineid, aga kui need on olnud kogu senise õpinguperioodi jooksul nõrkade hinnetega ega paku sugugi huvi, pole selle soovitusega midagi tarka peale hakata. Iga tulevane õppur peaks kaardistama enda tugevused ja nõrkused, aga ka soovid ja huvid. Praktiliselt igas valdkonnas on võimalik jõuda tippu ja teha edukat karjääri, aga see eeldab kombinatsiooni eeldustest, soovist ja pingutusest.
Mõtle pikalt ette
Hetkel populaarsed erialad ei pruugi olla 10, 20 või 30 aasta pärast enam sama atraktiivsed ja vajalikud kui praegu. Kui täna otsitakse tikutulega taga programmeerijaid, siis tulevikus omandatakse keskmisel tasemel programmeerimine ilmselt kooli kõrvalt ühe baasteadmisena ehk selle eriala lõpetanutele esitatakse praegusest palju kõrgemaid nõudmisi. Kui vaadata ühiskonna struktuurseid muutuseid, on tulevikus tarvis kindlasti rohkem inimesi meditsiinis ja hariduses, aga praktiliselt igal ajastul on vaja ka analüütikuid, insenere ja inimesi, kes oskavad teha midagi oma kätega.
Ole paindlik kiirreageerija
Olenemata valitud erialast tuleb üha rohkem kasuks paindlikkus, sest maailm on pidevas arengus ja muutused on kiiremad kui kunagi varem. Paljusid tänaseid erialasid pole 10 ja 20 aasta pärast enam olemas ehk ennekõike tuleb õppida õppima ja tegutseda teadmises, et koolilõpetaja ei ole kunagi päriselt oma erialaks küps. Sisuliselt peab olema igas ametis kiirreageerija ja lähtuma sellest, et miski pole püsiv.
Vali sobiv eriala
Alles pärast eelduste ja annete, tugevuste ja nõrkuste, soovide ja huvide kaardistamist, saab asuda tegema erialavalikut nende ametite seast, millel võiks olla perspektiivis tulevikku.
- MEDITSIIN. Arstid, õed, laboritöötajad, füsioterapeudid, vaimse tervise eksperdid, tervishoiuassistendid.
- HARIDUS. Kõigi kooliastmete õpetajad, logopeedid, eripedagoogid, tugispetsialistid, koduõpetajad, haridustehnoloogid.
- INSENEERIA. Ehitusinsenerid, tooteinsenerid.
- INFOTEHNOLOOGIA. Terviklikku pilti nägevad ja hea suhtlemisoskusega IT-eksperdid.
- FINANTSJUHTIMINE. Analüütikud, rahapesudetektiivid.
- FILOLOOGIA. Meditsiinile spetsialiseerunud tõlgid, Aasia keelte eksperdid.
- DIGITURUNDUS, KOMMUNIKATSIOON. Turundusanalüütikud, digiturunduse ja sotsiaalmeedia eksperdid, kommunikatsioonispetsialistid, toimetajad.
- ÕIGUSTEADUS. Intellektuaalsele omandile, andmekaitsele, autoriõigusele spetsialiseerunud juristid.
- KUTSEHARIDUS. Tehnikud, elektrikud, santehnikud, ehitajad.
