30. juulil esietendub Telliskivi Loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Lava ja Fotografiska tagahoovis Kadri Sireli uus tantsulavastus “Aiapäkapikk”.
Miks tabab inimest sageli kirg ehitada ja luua midagi uut? Miski üleloomulik tõmme materjali poole, millest võib kergesti saada sõltuvus. Ei ole midagi joovastavamat kui värske puidu lõhn. See meelitab, lummab ja hüpnotiseerib. Ehitada maja, ehitada aed, saun, puukuur, veranda, laud, tool, trepp. Lõppu ei näigi tulevat. Ja kui kõik on valmis, jääb veel paigutada aia õigesse nurka aiapäkapikk, kes iga su õnnestumisel ja ebaõnnestumisel silma peal hoiab. Sind kiidab või hukka mõistab.
“Aiapäkapikk” on kummastav armastuslugu ehitamisest. Loo keskmes on salapärane Aiapäkapikk (Ragnar Uustal), kes jagab oma isikliku raadiosaate GnoomFM kaudu äraspidiseid juhiseid, kuidas ehitada tuleks, ning valib muusikat, mille rütmis tantsijad (Joonas Tagel, Kaisa Kattai, Valeria Januškevitš, Arolin Raudva) ehitama peaks. Nõnda kujuneb müütilisest kangelasest hoopis triksterlik diktaator, kes on varjatud groteskse maski taha. Lavastus võtab luubi alla ühiskondliku edasipürgimise ning levinud mõttemustrid. Lavastaja on Kadri Sirel, lavastuse kunstnik on Helena Keskküla, helilooja Endamisi Salamisi, valguskunstnik Karolin Tamm.
Lavastaja Kadri Sirel: “Ehitamine on loominguline protsess, mis jätab endast maha monumendi, mida on siis hea imetleda ja mille üle uhkust tunda. Lisaks, igasuguste tööde, toimetuste ja projektide lõpetamine toob kaasa dopamiini vabanemise kehas. See põhjustabki seda mõnusat tunnet, mis tekib, kui nimekirjast tegemist vajavaid toimetusi maha kriipsutada. Igasugused aiatööd, nagu rohimine ja riisumine on selleks täiuslikud. Ja kõige tipuks ei saa unustada heaolutunnet, mis tekib korra loomisest. Ehitamine ongi nagu süütu narkomaania, joovastumine millegi tehtuks lugemisest, et siis juba uuesti alustada. Ja loomulikult kõige parem on olla siis, kui asjad saavad tehtud perfektselt! Ahh, milline kaif! Ja seda kohutavam saab tunne, mida madalamale tabab nool. Ja kes on see salapärane Aiapäkapikk? Ta on abstraktsioon ja anti-kangelane. Ühelt poolt on ta arhetüüp või sisemine hääl, mis külvab kaost muudkui vastuolulisi juhiseid jagades, nõnda, et tema tegelikel kavatsustel on võimatu silma peal hoida. Tema aktuaalsus on oluline nii isiklikus kui ühiskondlikus plaanis.”
Tegemist on Sõltumatu Tantsu Lava esimese suvelavastusega ning esimese välilavastusega, mis on loodud just Telliskivi Loomelinnaku alale.
Sõltumatu Tantsu Lava juht Triinu Aron: “Kuna praegu on välisündmused eelistatud olukorras, siis tekkiski mõte tuua välja Sõltumatu Tantsu Lava esimene suvelavastus, mis on loodud just Telliskivi Loomelinnaku urbanistlikku atmosfääri ja keskkonda.”
Lavastus “Aiapäkapikk” on järg Kadri Sireli tantsulavastusele “Kuidas ehitada aiapäkapikku?” – eelneva lavastuse nägemine ei ole antud kontekstis vajalik. Vaatama on oodatud kõik, kes otsivad vaheldust oma igapäevases linnaelus.
Lavastus valmib Sõltumatu Tantsu Lava, Telliskivi Loomelinnaku ja Fotografiska koostöös. Lavastuse teoks saamist toetab Eesti Kultuurkapital.
Etendused vaid viiel korral, 30., 31. juuli ja 4., 5. ja 7. august kell 20. Piletid leiab kodulehelt ja Piletilevist.
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) on teater ja kaasaegse tantsukunsti platvorm Telliskivi Loomelinnakus. STL keskendub liikumise ja kehaga tegelevate lavastuste väljatoomisele, mis kasutavad nüüdisetenduskunstile omast väljenduslaadi. Lisaks etendustele toimuvad STL-is töötoad, loomingulised ja uurimuslikud residentuurid ja loengud. STL on võtnud selge positsiooni Eesti nüüdistantsu arendaja ja valdkondliku eestkõnelejana.
