Tallinn pürib roheliseks pealinnaks
Linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas allkirjastas Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotluse.
„Tallinn esitab Euroopa Komisjonile taotluse, millega kandideerima 2018. aastaks Euroopa rohelise pealinna tiitlile,“ ütles Aas. „Taotlus tuleb esitada tänavu oktoobris ning võitja selgub 2016. aasta suve alguses.“
Euroopa rohelise pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon. Algatuse üldine eesmärk on parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning eelkõige tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks. Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide ja muude rohe- ja puhkealade rajamine ja laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine ja müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine.
Taotlus koosneb 14 osast ning on koostatud 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise taotlusvormi põhjal.
Transpordi valdkonnas on lisaks tasuta ühistranspordi teemale taotluses ära märgitud ka mitmed teised meetmed, nt ühistranspordiradade rajamine ja prioriteedisüsteem, trammiteede rekonstrueerimine, uute trammide ja busside soetamine ning teederemondi käigus jalgrattaliikluse võimaluste parandamine. Panustamine ühistranspordi ja kergliikluse arendamisse aitab kaasa ka välisõhu ja mürakeskkonna kvaliteedi paranemisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Tallinn on üks kõige puhtama välisõhuga pealinnu Euroopas. Õhukvaliteedi tase Tallinnas on aastatega tunduvalt paranenud ning saastetasemed jäävad pidevalt alla Euroopa Liidu kehtestatud norme.
Ühe Tallinna kõige soodsamas seisus oleva valdkonna, looduse mitmekesisuse, puhul võib välja tuua, et kaitstavate alade kogupindala on Tallinnas 2193,3 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast. Kaitse alla on võetud kohaliku objektina Pääsküla raba ning koostatud on kaitsekorralduskava. Koostamisel on Tallinna linna biotoopide ehk elupaikade kaart ning Tallinna elurikkuse tegevus- ja seirekava. Väga oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamise jaoks oli 2014. aastal Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse avamine, kus nüüd on loodusharidust võimalik anda lisaks seni edukalt tegutsenud Tallinna Botaanikaaia ja Aegna loodusmajadele.
Taotluses on rõhutatud ka seda, et Tallinnas on mitmekesine maastik – siin esinevad märgalad, niidud, lamminiidud, loopealsed, rannikukooslused, metsad, järved, jõed ja klint. Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on roheala u 90 m2, kokku on taimkattega ala Tallinnas 207 m2 inimese kohta. Eraldi on arvutatud ja välja toodud rohealade kättesaadavus – linnaelanikest 87,3% on võimalus kasutada avalikku roheala 300 m raadiuses elukohast.
Võrreldes teiste linnadega on Tallinn eelisseisus ka väiksema veetarbimise poolest. Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustikku antav vesi iga päev kontrollitavate näitajate osas EL direktiivi nõuetele ning puhastatud vee kvaliteet on pidevalt paranenud. Samuti vastab keskkonda juhitav puhastatud reovesi kõikidele nõuetele. Panustatud on ka veekeskkonna parandamisse, Pirita ja Pikakari supelrandadele on omistatud ökomärgis „Sinilipp“.
Jäätmemajanduse valdkonna jaoks on oluline Tallinna Jäätmekeskuse loomine ning jäätmejaamade avamine Pärnamäel ja Rahumäel. Tänu olmejäätmete liigiti kogumise süsteemi arendamisele on jäätmete prügilasse ladestamine viimastel aastatel oluliselt vähenenud – 2014. aastaks oli prügilasse ladestamine esialgsetel andmetel langenud alla 10%, ringlusse või taaskasutusse läheb üle 2/3 tekkivatest jäätmetest.
Ökoinnovatsiooni teema all on kirjeldatud Tallinna linna e-teenuseid ja paberivaba asjaajamist.
Eraldi osana on taotluses esitatud linna tutvustus, kus antakse linnast lühike ülevaade ja käsitletakse positiivseid ja negatiivseid tegureid, mis on mõjutanud linna keskkonna kvaliteeti. Samuti on esitatud kuus hea tava näidet ehk kirjeldatud näidistegevusi, mida linn on rakendanud Euroopa rohelise pealinna valdkondades ja mis näitavad, kuidas linn on parandanud keskkonnalaseid näitajaid.
Taotluse esitamine toimub elektrooniliselt Euroopa rohelise pealinna veebilehe www.europeangreencapital.eu kaudu, kuhu tuleb taotluse tekstide failid üles laadida. Taotluse esitamise tähtaeg on 19. oktoober 2015.
