Tallinna finantsseis on jätkuvalt hea
Tallinna linnavolikogu kinnitas tänasel istungil Tallinna 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande. Aruande kohaselt oli möödunud aasta lõpu seisuga pealinna finantsseisund väga hea – linna tulemiks oli 100 miljonit eurot, bilansimaht 1,6 miljardit ja netovara 1,2 miljardit eurot.
Linnavolikogu esimees Tiit Terik märkis, et majandusaasta aruanne näitab selgelt, et Tallinn on hästi juhitud ja linna finantsseisuga võib igati rahul olla. „Audiitor kinnitas, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ning kajastab õigesti ja õiglaselt finantsseisu. Kindlasti on oluline märkida, et rahvusvaheline reitinguagentuur jättis Tallinna kõrge krediidireitingu endisele tasemele,“ ütles linnavolikogu esimees. „Loomulikult on koroonapandeemia mõju avaldanud ja prioriteete on tulnud üle vaadata. Näiteks rakendas linn COVID-19 mõjude leevendamiseks mitmeid abipakette ja kasvatas toetuste mahtu. Samas jätkati investeeringutega, et keerulisel ajal majandust mitte pidurdada,“ selgitas Terik.
Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Anto Liivati sõnul on linna üldine finantsseisund hea ja võlakoormus madal, mis võimaldab järgnevatel aastatel välis- ja laenuvahendite kaasabil teha poliitilise tahte olemasolul ka suuremaid investeeringuid. „Siiski tuleb avalike vahendite tõhusaks kasutamiseks jätkata pealinnas korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamist linna asutustes ja nende hallatavates asutustes ning tugevdada sisekontrollisüsteemi, tagades sisekontrolöri teenistusele ja revisjonikomisjonile piisavad ressursid ülesannete täitmiseks,“ ütles Liivat.
Möödunud aastal tegi linn ligi 79 miljoni euro ulatuses investeeringuid põhivarasse. Valmis Tallinna Tondi Kool ja Tallinna Linnateatri Suur-Sõjamäe dekoratsioonide lao- ja tootmishoone, rekonstrueeriti Tallinna Saksa Gümnaasium, Päevakeskus Käo, Sõpruse pst 5 sotsiaalmaja ja Salme Kultuurikeskus. Linna keskhaiglad investeerisid kokku ligi 10,5 miljonit eurot, soetades nii meditsiiniseadmeid kui ka tehes vajalikke renoveerimisi ning linna transpordiettevõte mahus ligi 31 miljonit eurot, muuhulgas jõudis eelmisel aastal linnapilti sada keskkonnasõbralikku gaasibussi.
Tallinna linna 2020. aasta tegevustulud olid 774 miljonit eurot, mis tähendab eelneva aastaga võrreldes 1,6% ehk 12 miljoni euro suurust kasvu. Tegevustulude suurim kasv oli maksutuludes ja saadud toetustes ning seda peamiselt tulenevalt riigi rakendatud abimeetmetest ja omavalitsustele eraldatud ühekordsetest toetustest. Linna tegevuskulud olid kokku 683 miljonit eurot, mis tähendab võrreldes 2019. aastaga tegevuskulude 3,1% ehk 21 miljoni euro suurust kasvu. Enim kasvasid tööjõukulud, peamine tööjõukulude kasv oli haridusvaldkonnas ja samuti kasvas toetuste maht, peamiselt COVID-19 mõjude leevendamiseks.
Linna konsolideerimisgruppi kuulus aruandeaastal 22 ametiasutust ja nende 247 hallatavat asutust, lisaks üheksa äriühingut, 12 sihtasutust ja üks mittetulundusühing. Eelmisel aastal lõpetasid tegevuse SA Tallinna Televisioon, SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus ja MTÜ Keskkonnateenused. Konsolideerimisgrupis töötas 2020. aastal kokku ligi 20 000 töötajat, sh linna asutustes ligi 13 000.
Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings kinnitas 2020. aasta sügisel linna krediidireitingu senisel tasemel „AA-“ ning kinnitas selle väljavaate stabiilsena. Reitinguagentuur tõi oma analüüsis välja kõrge likviidsuse ja positiivse tegevustulemi jätkuvalt paranenud linna põhitegevuse tulemi, kõrge likviidsuse, mõõduka otsese võlakoormuse, mitmekesise majanduse ning stabiilse regulatiivse keskkonna.
Tallinna linna 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorbüroo KPMG Baltics OÜ, kes andis linna 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele märkusteta vandeaudiitori aruande, kinnitades, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ning kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit.
