Tallinna kliimakava seab eesmärgiks saavutada pealinnas kliimaneutraalsus
Tallinna linnavolikogu kehtestas eilsel istungil kliimakava, mille eesmärk on pealinnas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsendi võrra.
Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on viimases Euroopa keskkonnaseisundi raportis väga selgelt välja toodud, et kui soovime tagada senised elustandardid ka tulevikus, tuleb keskkonnaprobleemidega kohe ja otsustavalt tegelema hakata. „Tallinna kliimakava on ambitsioonikaks dokument, mis läheneb valdkonnale terviklikult ja süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele. Me ei saa suviseid kuumalaineid või vihmasadusid ära hoida, kuid nende leevendamiseks on võimalusi, millega peab linn järjest enam arvestama hakkama,“ ütles Terik.
Linnavolikogu aseesimees Kristen Michal ütles, et kliimaneutraalse Tallinn kava on strateegiliselt oluline dokument. „Toetame ideed jõuda kliimaneutraalse Tallinnani aastaks 2050. Tähtis on aga selle kava reaalne elluviimine, ükski paber ennast ise ellu veel viinud ei ole. Keskkonnasäästlikkus linnaruumis – liikuvuses, planeerimisel ja ehituses – tähendab igaühele ka reaalset rahalist säästu. Sääst iga pere rahakotile tuleb näiteks transpordi-, kodukulude, energia- või jäätmekäitluse kokkuhoiust. Parema planeedi lastele hoidmine on kasulik valik ka pere kuludele,” lisas Michal.
Kliimaneutraalse Tallinna kava ei kirjelda mitte ainult linnavalitsuse tegevusi, vaid ka riigi, erasektori ja elanike tegevusi. See tähendab, et seatud eesmärgid saavutatakse ühiselt ja tegevuste finantseerimiseks on vaja nii riigi, linna kui ka erasektori panust.
Kliimakava seab eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi ligipääsetavust ja toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist energiatõhususe nõudeid arvestades.
Tihedas koostöös erasektoriga kavandatakse kaugküttevõrgu laiendamist, kaugjahutusvõrgu arendamist ja ringmajanduse põhimõtete rakendamist energiatootmisel. Kliimakindlas linnas toetatakse elurikkust ja kasutatakse looduslikke ressursse ringselt võimalikult väheste kadudega. Need tegevused muudavad linnakeskkonna meeldivamaks ja puhtamaks.
Oluline roll on ka kliimamuutustega kohanemisel: looduspõhiste lahenduste kasutamine linnaplaneerimises, ilmastikuoludest tingitud riskidele reageerimise võimekuse parandamine ja mitmekülgne teavitus loovad soodsa pinnase, et vältimatute kliimamuutustega linnakeskkonnas edukalt toime tulla.
Arengudokument täpsustab kõiki valdkondi arvestades kehtiva pikaajalise arengustrateegia „Tallinn 2035“ rohelise pöörde alaeesmärgi täitmist. Muutustega energiamajanduses, transpordis ja hoonestuses on kavas vähendada aastaks 2030 süsinikuheidet 40 protsenti võrreldes 2007. aastaga ja aastaks 2050 kavas saavutada kliimaneutraalsus.
Kliimaneutraalse Tallinna kava on koostatud linnapeadepaktiga „Mayors Adapt“ liitumisel võetud kohustustest. Nii „Tallinn 2035“ kui ka „Kliimaneutraalne Tallinn“ lähtuvad Euroopa Komisjoni rohelisest leppest ja Euroopa Liidu pikaajalisest visioonist „Puhas planeet kõigi jaoks“, mille Eesti valitsus kiitis heaks 2019. aastal. Visioon seab eesmärgiks, et aastal 2050 oleks kogu Euroopa Liit kliimaneutraalne ehk meie maailmajagu ei paiska õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem siduda jõuab.
