Avaleht Kultuur Tallinna kunstihoones on avatud näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“
Tallinna kunstihoones on avatud näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“

Tallinna kunstihoones on avatud näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“

24. juulist 4. oktoobrini on Tallinna kunstihoones avatud näitus „Olev Subbi. Maastikud aegade lõpust“, mis kaasab siiani üksnes Eesti kunstiajaloo osana käsitletud klassiku loomingu laiemasse dialoogi nii ajas kui ruumis.

„Peamiselt Olev Subbi (1930–2013) pärandile keskenduv näitus on austusavaldus Eesti maalikunsti klassikule, kes vaatamata sõja järel kogetud raskustele rajas oma ellujäämisfilosoofia konstruktiivsele optimismile ja ilu avastamisele kõiges enda ümber. Subbi maalid on aken paralleelmaailmadesse, mis ei pärine olevikust, minevikust ega tulevikust. Maastik saab seal lootuse, mälestuste, mälestamise ja tuleviku kujundamise paigaks,“ kirjutab näituse kuraator.

Subbiga kõrvuti on väljapaneku kuraator ja kataloogi koostaja Àngels Miralda kutsunud näitusele osalema ka nooremad, 1980. aastatel sündinud kunstnikud, kelle juured viivad meid Islandi, Rumeenia, Türgi, Aafrika ja Ladina-Ameerika kultuuriruumi. Praegu, kui maailmas toimuv puudutab kõiki ja kõikjal, vaatavad nad oma identiteeti ka maailmakodanikena. Siiani üksnes Eesti kunstiajaloos käsitletud Olev Subbi kunstipärand kaasatakse laiemasse dialoogi nii ajas kui ka ruumis. Lükkides lülisid katkematusse loominguahelasse, nagu Subbile meeldis rõhutada, mõtestavad uue põlvkonna kunstnikud ühiskonna ja inimese vahekorda loodusega. Süvenev ökoloogiline kriis, autoritaarsus ja tsenseerimispüüded panevad meid meenutama Subbi hoiakuid ajal, kui vabadus ei olnud iseenesestmõistetav.

Iga põlvkond hindab ümber oma eellaste teod. Nii tegi ka Subbi, kelle jaoks nõudsid muutunud olud kohaliku kunstipärandi alles hoidmist ja väärtustamist. Tema maalide mälumaastikud näivad kinnitavat, et pole tulevikku minevikuta, et elu, kunsti ja identiteedi ristumiskohad on olulised.

Àngels Miralda (1990) on vabakutseline kuraator, kelle kodu on Terrassas Kataloonias. Àngels kasvas üles, reisides Barcelona, Cambridge, Philadelphia ja Princetoni vahel. Hiljuti kureeris ta näitusi Läti kaasaegse kunsti keskuses Riias, Zagrebi GMK galeriis Horvaatias, Zeller van Almsicki galeriis Viinis, Angra do Heroismo muuseumis Assooridel, Praha litosti galeriis ja kaasaegse kunsti muuseumis Tšiili pealinnas Santiagos. Àngels on kirjutanud kataloogitekste Georges Pompidou keskusele Pariisis, Patricia Ready galeriile, Londoni Jerwood Fondile, Santiago kaasaegse kunsti muuseumile jt.

Näituse kuraator ja Tallinna kunstihoone tänavad järgmisi eraisikuid ja institutsioone: Enn Kunila, Maris Kunila, Ilona Leib, Eero Epner, Suusi Soluna, Heinz Valk, Kersti Tiik, Mondriaan Fonds, Nordic Culture Point. Mobility Funding, Muggur, Letterstedska fonden, ARC Bucharest, Molten Capital Artist Residency, Eesti kunstimuuseum, Tartu kunstimuuseum.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga