Tallinna linnavalitsus saatis volikokku määruse eelnõu, millega võetakse looduskaitseseaduse alusel kohaliku kaitse alla osa Harku metsast Nõmme linnaosas, et kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi.
Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on Tallinna eesmärgiks olla roheline maailmalinn sõbraliku linnaruumiga. „Üks osa sellest rohelise linna visioonist näeb muuhulgas ette ka ülelinnalise rohetaristu loomist, mis ühendab eriilmelisi looduslikke ja urbanistlikke keskkondi. Aastate jooksul on linn siinset rohetaristut ka arendanud, et siinseid loodusaardeid linnaelanikele kättesaadavaks teha – alustades linna territooriumile jäävatest suurtest kaitsealadest lõpetades väikeste parkidega,“ sõnas Terik. „2013. aastal võeti kohaliku kaitse alla Pääsküla raba, eeldatavasti jõuab juba järgmisel istungil lõpule kaks aastat tagasi algatatud Harku raba kohaliku kaitse alla võtmise protsess. See on selge sõnum, et linna jaoks on roheline elukeskkond prioriteet. Ka keskkonnaeksperdid on olnud seisukohal, et Harku rabamets omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana ning väärib kaitse alla võtmist.“
Määruse eelnõus on sätestatud tingimused, mis tagavad väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandavad inimeste puhkevõimalusi Harku metsa ja raba osas, mis jäävad Tallinna territooriumile. Harku mets ja raba kuuluvad Harju maakonna rohevõrgustiku tuumalade sekka. Seda suure puhkeväärtusega looduslikku ala kasutavad aktiivselt nii tallinlased kui ka Harku valla elanikud. Paraku ohustab Harku metsa loodus- ja puhkeväärtust üha kasvav kasutuskoormus, mistõttu on vajadus reguleerida Harku metsa ja raba ala külastust. Alal paiknevad mitme II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliigi elupaigad. Nii esineb seal kümme kasvukohatüüpi, muuhulgas sambliku, pohla, mustika, karusambla-mustika, siirdesoometsa jt. kasvukohatüübid. Tallinna mastaabis on ka haruldane, et alal esineb erinevaid sookooslusi.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul moodustab Nõmmel asuv rohevõrgustik tervikliku rohekoridori. „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Pääsküla raba ja Harku mets on selle tuumikuks. Lisaks piirkonna elanikele käivad ennast mainitud maaliliselt looduslähedastes kohtades virgutamas paljud Tallinna ja Harjumaa elanikud. Eelnevalt mainitud alade kaitse alla võtmise üheks kandvaks jõuks on olnud Nõmme Tee Selts. Tänan seltsi aktiivseid liikmeid selle visa töö eest. Loodan, et eeskuju on nakkav ja kohaliku kaitse alla võetakse Harku valla initsiatiivil ka linnapiirist välja jääv Harku metsa ala, mis kuulub riigile.“
Harku metsa kaitseala moodustamine ei too kaasa suuri muudatusi roheala senistele külastajatele. Küll aga täpsustatakse kaitsealal nii lubatud kui ka keelatud tegevused. Nii on näiteks lubatud külastajatel kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi. Liikumispiiranguid ei ole, sest puuduvad sellised kaitsealused liigid, mida nende kasvukohas viibimine võiks kahjustada, või asuvad kaitsealuste liikide kasvukohad alal, mis on raskesti ligipääsetavad. Kaitseala veekogud ei ole kalarikkad ega kalandusliku väärtusega, mistõttu sobivad need ennekõike õngepüügi harjutamiseks. Kaitsealal on telkida, lõket teha ja grillida lubatud üksnes kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on analüüsitud kahel korral – 2008. ja 2018. aastal. Viimases ekspertarvamus leidis ekspert Timo Kark, et kuigi roheala säilimine on tagatud ka planeeringutega, on kaitseala moodustamise, kaitse-eeskirja kinnitamise ja kaitsekorralduskava koostamisega võimalik Harku metsa kaitset veelgi tõhustada.
Eelnõu kohaselt võetakse kohaliku kaitse alla Harku metsa ja raba osa, mis paikneb Nõmme linnaosas ning kaitseala nimetatakse Harku metsa kaitsealaks.
