Tallinnas ja Narvas alustasid tööd automatiseeritud piirikontrolliväravad
Tallinna lennujaamas ja Narva maanteepiiripunktis alustasid tööd esimesed automatiseeritud piirikontrolli- ehk ABC-väravad.
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul suureneb tänu automaatsetele piirikontrolli väravatele piiripunktide läbilaskevõime ja lüheneb piiriületuse ooteaeg. „Reisijate arv on olnud aasta-aastalt pidevas kasvamises ja suure tõenäosusega jätkub samas trendis ka pärast viiruse taandumist ja elu normaliseerumist. On paras aeg võtta piirivalvuritele appi masinad, mis on kiired, kasutajasõbralikud, töökindlad ning usaldusväärsed “ ütles Mägi. „ABC-väravad on kasutuses ka meie naaberriikides, näiteks Rootsis, Soomes ja Leedus ning on hea meel, et ka Eesti reisijad saavad tänu kaasaegsele tehnoloogilisele lahendusele piiri kiiremini ja mugavalt ületada. Loodetavasti võtavad reisijad väravad kiiresti omaks,“ lisas ta.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitševi sõnul kiirendavad biomeetrial põhinevad automatiseeritud piirikontrolli väravad piiriületust, kuid lisaks masinatele säilib piiril ka inimkontroll. Uue süsteemi käigus hoidmiseks rakendatakse neid töötajaid, kes täna dokumente kontrollivad. „Automaatse piirikontrolli väravad pakuvad piirivalvurile täiendava tööriista inimese tuvastamiseks ja riiki sisenemise õiguse kontrollimiseks. Lisaks on uus süsteem kasulik ka reisijate jaoks, sest võimaldab usaldusväärsel reisijal sooritada piiriületuse kontaktivabalt,“ rääkis Belitšev.
Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on iseteeninduslik riigipiiri ületamine oluliseks sammuks kiiremal ja mugavamal reisijateekonnal. „Distantsi hoidmine ning kontaktide vähendamine jäävad meiega ka koroonajärgsel ajastul. Seetõttu tuleb meil lennujaamas tänased protsessid üle vaadata ning uutele nõuetele vastavusse viia, see tähendab muu hulgas ka erinevate ootealade laiendamist ning tänasest rohkemate digitaalsete lahenduste pakkumist. ABC-väravad aitavad lisaks inimkontaktide vähendamisele kaasa ka reisijate hajutamisele ning riigipiiri ületamise protsessi kiirendamisele.“
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) piiriteenuste osakonna tooteomanik Hannes Janno selgitas, et ühe miljoni euro suuruse lepinguga renditakse 16 väravat ning tasutakse nende paigaldus- ja hoolduskulud kuni 2022. aasta lõpuni. „Tänu uuele tehnoloogiale muutub piiriületus veelgi turvalisemaks. Kui siiani on piiril isiku ja dokumendi visuaalset kontrolli teostanud ametnik, siis nüüd on tal lisaks olemas üks suurepärane tehnoloogiline tööriist, mis aitab seda tööd teha veelgi tõhusamalt ja täpsemini. ABC-väravate isiku tuvastamise algoritmid vähendavad võimalust, et mõni inimene vale dokumendiga üle piiri pääseks. Peale selle on meie esmased testimised näidanud, et läbi ABC-väravate pääseb inimene üle piiri keskmiselt 15 sekundiga,“ nentis Janno ja lisas, et on ääretult oluline omada pikka vaadet. „Kui alates 2022. aasta maist peavad kõik Euroopa Liidu liikmed ühinema Euroopa ühtse reisijate sisenemise ja väljumise süsteemiga Entry/Exit, siis need väravad on sellega ühinemiseks valmis,“ selgitas Janno.
Pärast tänase toetuslepingu lõppemist 2022. aasta lõpus plaanib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega täiendavaid vahendeid väravate jätkuvaks ülalpidamiseks. Lisaks kaalutakse sarnaste väravate hankimist veel teistelegi piiripunktidele.
Narva maanteepiiripunkt ja Tallinna lennujaam on peamiseks Eestisse sisenemise väravaks paljudele riiki sisenejatele. Kokku ületas 2020. aastal Eesti piiri üle 1,5 miljoni inimese, neist Narva maanteepiiripunktis üle 810 000 inimese ja Tallinna lennujaamas üle 210 000 inimese.
Väravate soetamist kaasrahastasid Euroopa liidu Sisejulgeolekufond ja Siseministeerium. Väravate tehnoloogilise lahenduse pakkus riigihanke võitnud Alarmtec.
