Avaleht Eesti elu Täna avati neli täiendavat e-residendi digi-ID väljastuskohta maailma tõmbekeskustes
Täna avati neli täiendavat e-residendi digi-ID väljastuskohta maailma tõmbekeskustes

Täna avati neli täiendavat e-residendi digi-ID väljastuskohta maailma tõmbekeskustes

Möödunud aastal allkirjastasid Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning BLS International Services Limited lepingu, suurendamaks Eestile edu toonud e-residentsuse programmi kättesaadavust maailma eri paigus. Alates tänasest alustatakse e-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljastamist Johannesburgis, Singapuris, São Paulos ja Bangkokis. E-residentsuse digi-ID-kaarte väljastatakse nii BLSi väljastuspunktides kui ka harjumuspärasel viisil Eesti välisesindustes. Praegu saab digitaalse isikutunnistuse kätte juba 50 väljastuskohast üle kogu maailma.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul avaldab e-residentsuse programm positiivset mõju nii riigi majandusele kui ka innovaatilise e-riigi kuvandile. „Maailma ootamatult tabanud koroonakriis on seadnud ka e-residentsuse uude olukorda, ent hoolimata rahvusvahelise reisimise piirangutest on e-programm andnud tublilt hoogu Eesti majanduse taaskäivitamiseks ja võimendamiseks. E-residentide loodud ettevõtted rikastavad ettevõtlusmaastikku, toovad riigikassasse märkimisväärset tulu ja loovad Eesti inimestele töökohti. E-residentsuse programm on maailmas teedrajav e-riigi lahendus, mis lisaks majandusele omab positiivset mõju ka Eesti kuvandile, tutvustades Eestit kui digitaalset ühiskonda. Mida rohkem Eestist teatakse ja mida rohkemate inimeste jaoks on Eesti oluline, seda suurem on meie võimalus rääkida kaasa rahvusvahelisel areenil ja kujundada edasisi arenguid kogu maailmas. Lisaks toob programmiga kaasnev rahvusvaheline tuntus kaasa ka välisinvesteeringuid ja soodustab Eesti ettevõtete e-teenuste eksporti,“ rääkis Annus.

,,E-residentsuse digitaalse ja reaalse maailma laiendamine on läbi aastate olnud üks me suurtest eesmärkidest. Uute väljastuspunktide avamisega näitab Eesti oma jätkuvat toetust ettevõtjate, vabakutseliste ja asukohast sõltumatute professionaalide jõustamisele. Eesti on oma e-residentsuse programmiga demonstreerinud võimalusi, mida toob riigist eemal asuvate ettevõtlike inimeste kaasamine majandusruumi. São Paulo, Bangkok, Singapur ja Johannesburg on tõmbekeskused just modernse ärimõtlemisega maailmarändurite ehk diginomaadide jaoks, keda on maailmas hinnanguliselt 5-10 miljonit. Meil on hea meel, et saame anda neile e-residentsuse näol suurepärased tööriistad ettevõtete kaugteel juhtimiseks,“ tõdeb Eesti e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav.

E-residendi digitaalseid isikutunnistusi väljastati alates 2017. aastast pilootprojekti raames Soulis. 2019. aastal lisandusid väljastuskohad Tokyos ja San Franciscos. „Nelja uue väljastuskoha valikul võtsime arvesse eelnevat kogemust ning avasime need piirkondades, mis on ettevõtjatele atraktiivsed ja seeläbi on e-residentsus muutunud varasemast oluliselt kättesaadavamaks,“ sõnas PPA identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Evelin Tuur ja lisas, et tulevikus on plaan avada veel 15 väljastuskohta üle maailma.

E-residendi digi-ID taotletakse PPA iseteeninduses, mis on alates märtsi lõpust uue kujunduse ja funktsionaalsusega. „Uus taotluskeskkond annab PPA-le parema võimaluse veendumaks välismaalase kavatsustes. E-residentsuse taotlemisel küsitakse võrreldes varasemaga rohkem infot, mis võimaldab tõhusamat kontrolli ja riskide maandamist,“ sõnas Tuur.

E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Hetkel on Eestil üle 80 000 e-residendi, kes on loonud üle 16 500 Eesti ettevõtte. Kõige rohkem ettevõtteid on loonud Saksamaa, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Valdkondadest on populaarseimad info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. Alates programmi käivitamisest on e-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju olnud 54 miljonit eurot, kusjuures 2020. aastal tasusid e-residentide ettevõtted Eestile makse rekordilised 17,5 miljonit eurot.