Avaleht Eesti elu Tehisintellekt annab varsti tööd paljudele tänastele noortele
Tehisintellekt annab varsti tööd paljudele tänastele noortele

Tehisintellekt annab varsti tööd paljudele tänastele noortele

Uued tehnoloogialahendused, näiteks tehisintellekti arendamine, tekitavad juba lähemas tulevikus tohutu nõudluse noorte andekate spetsialistide järele. Äriettevõtted peavad ülikoole rohkem toetama ja aitama neil uusi talente arendada.

Iga akadeemiline asutus vajab uute õppekavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks aega, et pakkuda õpilastele nõuetekohast õppe- ja teadustehnoloogia platvormi. Õppeprogrammi vastavusse viimiseks konkreetse sektori ja turu tegelike vajadustega kulub veelgi rohkem aega. Seetõttu on kogu protsess halduslikust, teaduslikust, tehnoloogilisest ja rahalisest vaatepunktist üsna aeganõudev ja keeruline.

Tehisintellekti (AI) teooriad on üldjuhul vaid pool sajandit vanad ning neid ajakohastatakse ja kohandatakse teaduslike uuringute vajaduste järgi pidevalt. Tehisintellekti algoritmid loodi juba 1960. aastate alguses (esimesed algoritmid olid olemas juba aastatel 1950–1955), kuid neid hakati tänu praegusele andmetöötlusvõimsusele ja moodsatele tehisintellekti kiipidele laialdasemalt kasutama alles 5–7 aastat tagasi. Kõige suuremaid eeliseid on need hakanud pakkuma koos 5G ja Wi-Fi 6 kättesaadavaks muutumisega. Tehisintellekti laiem omaksvõtmine nõuab aga aega. Isegi kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes võtab tehisintellekti rakendamine 2–3 aastat ja äriprotsessid on kiiremad kui vajalikke spetsialiste ettevalmistav haridussüsteem.

Ülikoolide eesmärk ei ole õpetada tudengitele mingit konkreetset tehnoloogiat, vaid selle erinevaid põhiprintsiipe ja laiemat arusaamist protsessidest, mis aitavad infosüsteeme luua. Seega hõlmab õppeprotsess teooriat ja põhiteadmisi. Alles siis tulevad kogemused, mille õpilane saab näiteks uurimistöö käigus, ja teadmised, mis võimaldavad juba ise erinevates projektides osaleda.

Ettevõtjad hindavad tulevasi töötajaid otsides üliõpilasi, kes on omandanud teadmisi konkreetses valdkonnas, kuid tehnoloogia areneb sageli palju kiiremini. Seetõttu muutuvad tudengi isiklik pühendumus ja täiendav eneseharimine lõpuks sama oluliseks, kui teadmised, mida on võimalik omandada kõrgharidusasutustes.

Tehisintellekti keel on matemaatika

Euroopa Liit on oma projektide kaudu valmis tegema tehisintellekti puudutavatesse uurimisprojektidesse suuri investeeringuid. Tänapäeval oleks see ilma tehisintellekti eeliste ja hüvedeta raske, kuid mitte võimatu. Kõigil elusliikidel on instinkt saada igas eluvaldkonnas kiiremaks, tugevamaks ja võimekamaks ning just seda tehisintellekt võimaldabki inimestele.

Teaduspõhised teadmised ja matemaatika on paljude ametite alus, eriti IT-valdkonnas. IT-spetsialistidest on hetkel maailmas suur puudus – tegu on globaalselt kõige nõutuma ametiga, kuid peaaegu igas riigis on puudu tuhandeid spetsialiste. Mida rohkem me tehisintellekti kasutame, seda rohkem on ka selle jaoks spetsialiste vaja. Tehisintellekti omandamine nõuab tugevat matemaatilist mõtlemist, sest matemaatika on tehisintellekti keel, kuid matemaatilised mudelid ei ole tehisintellekti arengus ainus vajalik teadmiste baas. Tänapäeval on üliõpilaste jaoks oluline omandada ka vajalikud ettevõtlusoskused ning kuulda ja näha praktilise elu näiteid.

Ettevõtlus on mõtteviis ja kõigist ei saa ettevõtjaid. Ettevõtlus on viis, kuidas tegelete oma igapäevaste ülesannetega, loote suhteid ettevõttes ja väljaspool seda, kujundate oma suhtumist projektimeeskonda ja turgu. Noored, kelle hea matemaatiline mõtlemine ja teadmised tehisintellektist, saavad siiski teha seda, mis neile sobib ja olla edukad ka ise ettevõtjaks hakkamata.

Õpilased vajavad õpinguteks ettevõtjate tuge

Ettevõtjad saavad juba täna tehisintellekti spetsialistidele pakkuda mitmesuguseid võimalusi, eelkõige huvitavaid projekte, sobivat töökeskkonda ja individuaalset lähenemist. On loodud palju erinevaid teste ja sertifikaate, millest võib unistuste töö leidmisel abi olla. Üks neist on näiteks tehisintellekti test (https://ej.uz/pse8), mille läbija saab olla oma oskustele ja soovidele vastava töö leidmisele palju lähemal.

Kõige tähtsam on siiski mitte kaotada konkurentsis oma rolli ja individuaalsust. Peame mõistma, et iga uus põlvkond muutub tehnoloogiavaldkonnas üha teadlikumaks ja arenenumaks ning neil on uued seisukohad ja ellusuhtumine. Uute kogemuste saamine ilma eelteadmisteta oleks aga keeruline. Kogemus annab vajalikud oskused ja lisaväärtuse, muutes konkreetse valdkonna asjatundja ainulaadseks, kuid see võtab aega.

Äriettevõtted peavad ülikoole rohkem toetama ja aitama neil uusi talente arendada. Ei piisa vaid rahalisest toetusest – tuge tuleb pakkuda ka praktikakohtade, kraadiõppe töökohtade ja ülemaailmsetes suurkorporatsioonides korraldatavate konkursside kaudu, nagu Huawei iga-aastane rahvusvaheline konkurss „Seeds for the Future“ (https://ej.uz/dsh6), mille eesmärk on leida tehnoloogiavaldkonnas uusi andekaid tudengeid. Ligikaudu 20 aasta jooksul on koos Huaweiga saanud hariduse ja täiendanud oma teadmisi tehnoloogia alal peaaegu 30 000 üliõpilast kogu maailmas.

Haridusasutused üle kogu maailma peavad muutma oma strateegiat, võtma kasutusele uue hindamisskeemi ja -kriteeriumid ning oma praegust kutse-eetikat ja oskusi tänapäeva nõudmiste kohaselt kriitiliselt hindama. Lisaks toob tudengite kaasamine ülikoolide uuendustegevusse pikaajalist kasu nii asutusele endale kui ka ettevõtjatele, rahvamajandusele ja majandusele tervikuna. Meie ühine eesmärk on heaolu ja tehisintellekt võib meid selle saavutamisel suurel määral aidata.

Goran Licanin , Huawei Nordicu AI & Cloud digiarengu juht