Eesti Keele Instituudi (EKI) juhtimisel ja Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusel hakatakse arendama eesti viipekeelset tõlkerobotit, mis aitab edastada teavet viipekeelsele kogukonnale, kelle ligipääs ühiskonnaelule on infosulu tõttu olnud tugevalt pärsitud. Projekt on osa EKI programmist keeleliste erivajadustega eestimaalastele võrdsete võimaluste loomiseks.
EKI keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhi Kadri Vare sõnul on kurtide ühiskonnaelust eemalejäämine probleem üle kogu Euroopa Liidu. Viimastel aastatel järjest enam levima hakanud suured keelemudelid annavad lootust selle probleemi lahendamiseks.
“Viipekeel on täiesti teine keel kui vastava maa kõneldud keel. Erinevalt levinud väärarusaamast ei saa kurt inimene üldjuhul sujuvalt suhelda ka kirjalikult – mistahes tavakeelt on ilma kuulmiseta väga raske omandada. Viipekeelne kogukond kipub jääma igapäevaelu puudutavates küsimustes tihti infosulgu, sest piisavaks eesti keelest eesti viipekeelde tõlkimiseks pole olnud rahalist ressurssi ega kohati ka motivatsiooni,” selgitas Vare.
Eesti kurtide kogukonna eestkõneleja ja endine Eesti Kurtide Liidu juht Tiit Papp lisas, et loomulikult ei saa tõlkerobot inimtõlget kõikjal asendada, küll aga saab tehistaibule usaldada lihtsamaid ja rutiinsemaid tõlkeolukordi.
“Robotid võivad väga kasulikud olla siis kui on vaja tõlkida nii-öelda emotsioonivaeseid ja ilma alltekstita kirjalikke tekste nagu näiteks praktilist infot, ametlikke teateid jms. Sellised võimalused aitavad nii viipekeeletõlkide põuda leevendada kui ka tõlkide väga suurt töökoormust vähendada ning suunata vabasid tõlke keerulisematesse tõlkimist vajavatesse olukordadesse,” selgitas Papp.
Eesti Keele Instituudil on kindel tahe arendada lähemate aastate jooksul välja selline viiplemisrobot, mis suudaks rahuldaval tasemel automaatselt tõlkida tekste eesti keelest eesti viipekeelde. See lubaks paljudes olukordades anda infot edasi viipekeelde oluliselt väiksema kuluga, kui nõuaks igakordne inimese poolt tõlkimine.
“Sisendiks on kas kirjalik eestikeelne tekst või kõne ning väljundiks on ekraanil animeeritud inimfiguur, kes edastab sama sisu eesti viipekeeles. Üheski Euroopa Liidu riigis praegu teadaolevalt sellist digiteenust olemas ei ole – aga Eesti kui e-riik peabki ju eeskuju näitama,” ütles Vare.
Kaks aastat vältava innovatsiooniprojekti raames on plaanis luua masinõppeliste lahenduste jaoks eesti viipekeele korpus ja kuni kolm piiritletud valdkonna sõnavaraga viipekeele masinõppemudelit ning neid valitud teenuste peal testida.
Projekt viiakse ellu koostöös sihtrühma ja teiste teemast huvitatud osapooltega. Lahenduse testimiseks kaasatakse teenuseosutajaid avalikust ja erasektorist.
