Tehnikaülikooli kaheksa professuuri said rahvusvaheliselt komisjonilt kõrge hinnangu
Eesti ainsa tehnikaülikooli kaheksa riiklikku tehnikaprofessuuri said rahvusvaheliselt komisjonilt kõrge hinnangu, mis seab neile ühtlasi vastutusrikka kohustuse – teenida kogu ühiskonda.
Eesti Teadusagentuuri äsja avalikustatud rahvusvahelise hindamisraporti järgi läbisid sihtevalveerimise järgmised tehnikaprofessuurid:
- ehituskonstruktsioonid (professuuri juhtiv professor Alar Just)
- elektrotehnika (vanemlektor Lauri Kütt)
- infoühiskonna tehnoloogiad (professor Dirk Draheim)
- keemiatehnika (kuni 2020. aastani juhtis professuuri Vahur Oja)
- metallide tehnoloogia (professor Jakob Kübarsepp)
- puidutehnoloogia (professor Jaan Kers)
- põlevkivitehnoloogiad (professor Alar Konist)
- tootmistehnika (professor Tauno Otto)
Eesti majandusele olulised valdkonnad
Akadeemik ja tehnikaülikooli metallide tehnoloogia emeriitprofessor Jakob Kübarsepp rõhutab, et tegemist on Eesti ühiskonnale, majandusele ja ka tuleviku vaates väga oluliste erialadega. Kui tahame, et Eesti tehnoloogiline edu jääks kestma ja majandus areneks, et meil oleks tehnikavaldkonnas tõsised arendajad ja eestkõnelejad, et oskaksime targalt kasutada ära oma ressursse ja samas luua uusi säästlikke tehnoloogiaid, on tehnikaülikooli seaduse alusel moodustatud tehnikaprofessuurid väga vajalikud.
Need teenivad Eesti huve nii täna kui ka tulevikus, tagades kõrgel tasemel õppe-, teadus- ja arendustöö ning loomulikult ka järelkasvu. Kübarsepa sõnul arvestati nende professuuride valikul ka tehnikavaldkondade suurt mõju Eesti majandusele. Töötleva tööstuse aastane toodangu maht on võrreldav Eesti riigieelarve mahuga,“ märgib Kübarsepp. Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) teadusvaldkondade ja –erialade klassifikaatori alusel esindavad kaheksa tehnikaprofessuuri tehnikateadustega seotud võtmeerialasid. Evalveerimisraportis sisalduvad hinnangud neljas peamises aspektis: teadustöö kvaliteet, ühiskondlik mõjukus, rahvusvaheline tase ja doktorantide juhendamine.
Eestikeelse õppe- ja teadustöö säilitamine
Sihtevalveeritud professuuride eesmärk on tagada tehnikateaduse ja kõrghariduse õppe valdkonna jätkusuutlik areng, sh eestikeelse õpe kõrghariduse esimesel ja teisel astmel ning eestikeelsete õppematerjalide ja valdkondliku terminoloogia arendamine. Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu lähtus 2014. aasta otsuses kriteeriumist, et need kaheksa tehnikateaduste professuuri on Eesti ühiskonnale fundamentaalselt olulistest tehnikavaldkondades nii täna kui ka 100 aasta pärast!
Puidutehnoloogia professori Jaan Kersi sõnul, et ole sisuliselt tegemist uue asjaga, sest tehnikahariduse ja –teaduse juhtiva rolli täitmiseks ning inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamiseks loodi need kaheksa tehnikaprofessuuri tehnikaülikooli seaduse alusel nõukogu otsusega juba 2014. aastal. „Haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe alusel täitis senat (varasem Nõukogu) 2015. aastal riiklikud tehnikaprofessuurid neid juhtivate sihtrahastusega professoritega. Aastatel 2021-2022 viidi sihtrahastusega professorid üle tenuurirajale,“ selgitab Kers.
Kuidas toimus professuuride hindamine?
Kui algul jagunesid need kaheksa Eesti ühiskonnale fundamentaalselt olulist tehnikaprofessuuri viide erinevasse teaduskonda, siis 2017. aastal TalTechis toimunud struktuurireformi tulemusena tulid seitse inseneriteaduskonda ning üks IT-teaduskonda. Tehnikaülikooli seadus nägi ka ette, et iga viie aasta tagant toimub sihtevalveerimine ja ETAG-il on kohustus see iga viie aasta tagant korraldada.
Ehkki seadus kehtestati 2014, jõuti sihtevalveerimiseni erinevatel põhjustel (sh koroonakriis) 2020. aasta asemel alles 2022. aastal, kui evalveeriti tegevust ajavahemikus 2017-2021. „Hindamise läbiviimiseks esitas ülikool professuuride eneseanalüüsi raporti, toimusid professuuride võtmeisikute kohtumised rahvusvahelise hindamiskomisjoniga. Tulemuslikkust, mõju ja taset hinnati teadustöö väljundite (publikatsioonid, patendid), uurimistöö ja ühiskonna koostoime, rahvusvahelise koostöö ning valdkonna kestlikkuse, sh teadusliku järelkasvu ja doktoriõppe vaatest,“ räägib Kübarsepp. Evalveerimisraportis sisalduvad tema sõnul hinnangud neljas peamises aspektis: teadustöö kvaliteet, ühiskondlik mõjukus, rahvusvaheline tase ja doktorantide juhendamine.
Raporti olulisteks osadeks on soovitused – professuuridele , ülikoolile ja riigile – väärtusliku sisendina parendustegevuste kavandamiseks. Näiteks soovitatakse Eesti riigil suurendada rahastamist võimaldamaks laiendada doktoriõpet, teadus- ja arendustegevuse taristu konkurentsivõimelisel tasemel hoidmist ning teadustulemuste tutvustamist avalikkusele. Kübarsepa sõnul hinnati professuuride teadus- ja arendustegevuse vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele ja neile eraldatud tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkust ning mõju tehnika ja tehnoloogia valdkonna arengule ja tasemele.
Vaja on pikaajalist toetust
Kers ja Kübarsepp rõhutavad, et loomulikult on riiklike tehnikaprofessuuride põhikompetentside säilitamiseks vaja riiklikul tasemel pikaajalist toetust, nii nagu on see ette nähtud eelnimetatud Tallinna Tehnikaülikooli tehnikaprofessuuride ja Tartu Ülikooli rahvusprofessuuride toetamiseks. Professuuride rahastamise kokkulepped on kirjas ülikoolide halduslepingutes.
