Avaleht Haridus TISZA KALDAL I Eesti õpilased saavutasid Euroopa olümpiaadil hõbeda
TISZA KALDAL I Eesti õpilased saavutasid Euroopa olümpiaadil hõbeda

TISZA KALDAL I Eesti õpilased saavutasid Euroopa olümpiaadil hõbeda

Möödunud nädalal toimunud Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaadil said Eesti õpilased pingelise võistluse järel kaela hõbemedalid.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi asemel toimus tänavu Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaad (European Olympiad of Experimental Sciences, EOES), mida korraldas Szegedi Teadusülikool. Iga osalejariik saatis võistlustulle kaks kolmeliikmelist võistkonda, kel tuli lahendada bioloogiat, füüsikat ja keemiat kombineerivaid ülesandeid. Osales 38 võistkonda 19 riigist ja üldvõit läks Ungarisse.

Eesti A-võistkonda kuulusid Kristjan-Erik Kahu (Hugo Treffneri Gümnaasium), Claudia Olev ja Gregor Ludvig Kikas (Tallinna Reaalkool). B-võistkonnas võistlesid Aleksei Ganjukov (Narva Pähklimäe Gümnaasium), Anna Milena Linder (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Ellen Marigold Roper (Tallinna Reaalkool). Õpilasi juhendasid ja ülesandeid tõlkisid Ida Rahu, Kaarel Kivisalu ja Kristina Põšnograjeva. Laborite ettevalmistamise ja olümpiaadi tehnilise korralduse eest hoolitsesid Karin Hellat ja Siiri Velling.

Eksperimentaalteaduste olümpiaadi Eesti koordinaatori Mihkel Pajusalu sõnul oli selleaastane võistlus hea näide sellest, kuidas üksteist usaldades on võimalik ka maailmas valitsevas keerulises olukorras kõrgetasemelisi olümpiaade korraldada. Nimelt saadeti kõikidele olümpiaadiosalistele pakid katseteks vajalike vahenditega ja õpilased lahendasid ülesandeid oma elukohariigis. Eesti tiimid võistlesid Tartus Chemicumis. Kahe võistluspäeva jooksul tuli lahendada kaks mahukat ülesannet, millest mõlema jaoks oli aega neli tundi.

Olümpiaadi esimene ülesanne oli pühendatud ungarlaste rahvuspärandile – akaatsiameele. Kuna akaatsiamesi ei kristalliseeru, püsib see aastaid vedel. Õpilased pidid uurima selle füüsikalisi omadusi, näiteks viskoossust, ja tervislikke külgi. Võistlejad määrasid mees sisalduvate ühendite antioksüdatiivset aktiivsust ja vaatlesid selles sisalduvate suhkrute võimalikke kasutusalasid. Lisaks tuli kindlaks teha võltsitud meeproov ja lahendada ülesandeid mesilaste kohta.

Teise ülesande keskmes oli Szegedi linnast läbi voolav Tisza jõgi, mis on alalise põua all kannatavale piirkonnale elulise tähtsusega. Esmalt tuli õpilastel tegeleda põuakindlate taimekultuuride aretuse teemaga: uurida veepuuduse tõttu taimedes toimuvaid muutusi. Kuna Tisza kallastel paiknevate tehaste ja põllumajandusettevõtete tõttu ohustab jõge pidevalt saastumine, mis võib kaasa tuua katastroofi, mängiti seejärel läbi saastumisstsenaarium. Õpilastel tuli kehastuda juhtivteadlaseks, kes pidi kindlaks määrama saasteallikad, et päästa elusloodus hävingust. Kuna Tisza kannab endaga kaasa väga peeneteralist kollakat liiva, pidid õpilased viimases ülesandes uurima selle granuleeritud materjali eriskummalisi omadusi.

Eksperimentaalteaduste olümpiaadil ei puudunud ka kultuuriprogramm. Näiteks said õpilased Zoomi vahendusel suhelda ja üksteist paremini tundma õppida, nautida Szegedi linna vaatamisväärsusi ja kuulata teaduslikku loengut info-RNA vaktsiinide arendusest.

Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaad on kuni 17-aastastele (k.a) Euroopa noortele mõeldud võistlus, mille eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust tunda end tõelise teadlasena. Laboriülesannetes tuleb osalejatel uurida bioloogiat, füüsikat ja keemiat ühendavate katsete abil nähtusi, mis on sageli seotud käimasolevate teadusuuringutega. Olümpiaadi põhirõhk pole niivõrd teoreetilistel teadmistel, kuivõrd praktilistel oskustel. Individuaalsest sooritusest olulisemaks peetakse meeskonnavaimu, oskust ülesandeid jagada ja koostööd teha. Olümpiaadil sõlmitavad sõprussidemed aitavad kaasa Euroopa teadusvõrgustiku loomisele.

Eesti õpilaste osalemist olümpiaadil toetas haridus- ja teadusministeerium.