9. jaanuaril 2005. aastal tundus tuhandetele saarlastele, pärnakaile ja läänlastele, et ilmalõpp on lähedal, kui pühapäeva öösel oli (kellele ootamatult, kellele kardetult) vesi ahjus ning katus kippus pealt kaduma. Viimaste aegade suurim torm, mis oli sakslaste poolt ristitud Erwiniks, skandinaavlaste poolt aga Gudruniks, tekitas ööpäevaga tohutut majanduslikku kahju kogu riigis, eeskätt siiski läänerannikul ja saartel. Mida endast kujutas too mälestusväärne talvetorm, miks olid purustused sedavõrd suured, kas midagi oleks võinud teisiti teha ning mida on meil toimunust kõigil õppida, sellest peaks ülevaate saama konverentsil, mis toimub Keskkonnaagentuuri ruumes (Mustamäe tee 33, Tallinn) 9. jaanuaril 2015 algusega kell 10, s.t pea samal ajal, kui kümne aasta eest võideldi „läänerindel” ägedalt loodusstiihiaga.
Päevakorrast:
- avasõnad – Keskkonnaagentuuri direktor Jalmar Mandel
- tormi õppetundidest räägib tormiaegne Päästeameti peadirektor ning praegune keskkonnaminister Mati Raidma
- 10 aasta taguse tormi telgitagused ja tormivalmisolek praegu – Taimi Paljak
- jaanuaritorm meedias – Ain Kallis
- mereprognooside õppetunnid viimase kümne aasta jooksul – TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken
- Päästeameti tegevustest ja perspektiividest suurtormide osas ning tormisõnumitest meedias – Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun
Konverents kestab ligikaudu kella 13ni.
Kui 1905. aasta 9. jaanuaril, Verisel pühapäeval muutus alamate suhtumine tsaari, siis pärast Vesist pühapäeva, täpselt sada aastat hiljem, muutus ka ülemate suhtumine ilmategijatesse.
Jaanuaritorm andis hea õppetunni selle kohta, et adekvaatne prognoos saab tugineda ainult korralikel algandmetel. Konverentsil tulebki juttu Eesti rannikumere veetaseme operatiivse jälgimise süsteemist, moodsamatest ilma- ja meremudelitest, efektiivsemast koostööst teadus- ja riigiasutustega.
Osalemisteateid oodatakse hiljemalt 8.01 aadressil kadri.kauksi@envir.ee või telefonil 53303448.
