Uku Suviste: Meie suvetuuri pealkiri pärineb Jaak Joala repertuaarist
Küsitles Jaan-Ivo Lukas
Vahel öeldakse naljatoonis, et ühele meeldib ema, teisele tütar. Kui rääkida lauljannast Luisa Värgist ja tema tütrest Miinast, siis muusik Uku Suvistele sümpatiseerivad loomingulise koostöö vaatevinklist mõlemad, sest koos nendega läheb ta tänavusele suvetuurile mitmetesse Eestimaa kaunitesse paikadesse. Kontserttuur on ühendanud kaks inimestele igavesest ajast igavesti olulist teemat – armastuse ja ilmad.
Kuidas teil tekkis idee korraldada koos Luisa Värgia kontserttuur “Armastuse ilmad” ja missugune on teie ettevalmistus selleks kultuurisündmuseks?
“Selline pealkiri tekkis väga ootamatult, nagu paljud ideed. Selle nimeline on ka üks Jaak Joala lugu, mida plaanime tuuril esitada. Mulle aga meeldis paralleel armastuse emotsioonide ja tunnete ning vahelduvate ilmadega, mis võivad olla tormised, vaiksed, päikesepaistelised, märjad”.
Kuivõrd selline kontserttuur eeldab, et teil on sarnanased arusaamad, tõekspidamised, püüdlused ja unistused?
“Kindlasti eeldab, et on mingid samad arusaamad, muidu ehk läheksime laval riidu”. Ma usun, et meie mõlema peamine eesmärk on kuulajas nende endi mälestustes ja unistustes neid “ilmasid” veidi üles keerutada ja pakkuda head muusikat. Inimesed on ikka erinevad ja mõningad erinevad nägemused pigem rikastavad üldpilti”.
Kuidas laulude valik kontserttuurile toimus, maksis siin Luisa ja Uku sõna võrdselt või oli märkimisväärsem roll hoopiski produtsendi arvamusel?
“Sellise kontserdi puhul on väga tähtis, et lugudel oleks meie endi jaoks suur tähendus, seega koostame kava ikka peamiselt meie Luisaga, loomulikult olime avatud kõikidele ideedele”.
Kas publikul on põhjust kontserditel ka kaasa laulda või on eelistatum kuulamine või saab mõne laulu saatel koguni tantsida?
“Kaasa laulda saab kindlasti, sest suur osa lugusid on väga tuntud. Tantsimiseks ma pöörast tungi ei ennusta, kuna kontsert on akustiline ning eraldi rütmipilli me ei kasuta. Samas kui kellelgi kannatamatu emotsioon seda nõuab, siis leiame selleks kindlasti võimaluse”.
“Paljud lauljad ja pillimängijad on öelnud, et muusika läbi saab maailma paremaks muuta. Kas teie esinemistes on püüdlused maailma paremaks teha? Kas laulu viisil ja sõnadel on võrdne tähendus?
“Muusikal on väga suur võim meid ja meie mõtlemist muuta, kas paremaks või halvemaks, see sõltub juba muusikast, selle sõnumist ja loomulikult kuulajast. Mina oma muusikasse olen püüdnud panna sõnumi, mis midagi paremaks võiks muuta.. Laulu puhul sõnade ja viisi tähtsust võrrelda oleks justkui auto puhul ratast ja rooli. Vali kumba tahad, kui üks puudub, väga kohale ei jõua. Loomulikult on kuulajad erinevad ning eks see ole üks suur küsimus olnud juba läbi aegade, mida inimesed kõige enam loos tähtsustavad. Usun, et igaüks kuulab või isegi analüüsib erinevaid asju. Ma arvan, et enamik ei analüüsi väga midagi ning pigem on loos mingi element, mis neid selle juures köidab, see saabki olema selle loo ja selle kuulaja puhul see kõige tähtsam”.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste heategevus. Mõnigi kord on näiteks öeldud, et abivajajale tuleb anda õng, mitte kala. Mida sellisest arusaamast arvate?
“Ma olen õnge andmisega väga sama meelt, mõningal juhul ehk juhataks isegi kalapoodi”.
Millele või kellele peaks olema heategevus kõige rohkem suunatud tänases Eestis?
“Abivajajaid on väga palju, mina UNICEFi noortepatroonina seisan selle eest, et lapsed saaksid võimalikult vajalikku abi”.
Millistes heategevusprojektides olete ise osalenud nii eraldi kui ka koos esinedes?
“Olen peamiselt osalenud puuetega ja lastekodulaste, vanurite ja ka lemmikloomade ja vähihaigete toetamises. Loomulikult kui selleks võimalust ja aega on olnud, olen ka muudes projektides osalenud”.
Kas teie roll heategevuses piirdub esinemisega või on ka aega ja võimalust järgida ühe või teise heategevusliku projekti käekäiku?
“Minu projekt “Võitmatu” on üks nendest, mille olen ise loonud ning loo esitamine on vaid väike osa sellest”.
Kui palju võivad kutselised artistid endale üldse heategevust lubada, arvestades seda, et esinemine on nendele töö?
“See sõltub vaid artistist endast. Kuna ma usun, et artistid on tugevad ühiskonna mõjutajad ning seetõttu võivad palju kaasa aidata nende projektide õnnestumisele, siis oleks tore kui artist seda võimaluste piires teeks. Üks artist ei saa kõikidele taolistele üritustele kahjuks jõuda ning ma usun, et ka sõnum oleks tugevam kui artist teeks konkreetse valiku, kelle abistamisele ta rohkem keskendub”.
Missuguseid tähelepanekuid olete teinud publiku kohta heategevuslikel kontserditel. Kiirgab sealt pealtvaatajatest rohkem sõbralikkust ning südamlikkust?
“Kahtlemata kiirgab positiivseid emotsioone, selles ongi taoliste ürituste mõte ning seetõttu on ka väga hea esineda”.
Kas teie arvates on olemas täiesti puhast ja siirast heategevust ja milles see avaldub? Või on igas heategevuses ikka terake egosimi, või soovi enesereklaamiks?
“Minu jaoks on siiras heategu see, mil juhul on see tehtud armastusest ning teolt ei oodata vastutasu. Siis on see tõeline. Ma pigem küsiksin kui keegi on saanud palju vajalikku abi, ning abiandja on juhuslikult egoistlik enesereklaamija, kas pigem tunneksid kadedust või oleksid õnnelik selle üle, kes abi sai?”.
Olete olnud ka ise heategevusest osasaajad?
“Otseselt heategevusprojekti ei ole mulle küll tehtud, kuid abistajaid ja toetajaid on olnud väga palju ning seetõttu oskan hinnata inimeste siirast soovi aidata”.
Missugused arusaamad headusest on Luisa tütrel Miinal ja kuidas on ta valmistunud kontserditeks?
“Ta on nii väike, armas ja siiras, et temast kiirgabki ainult headust. Miina on juba ammu oma lugusid hakanud harjutama”.
Öelge palun lõpetuseks paar head soovi spetsiaalselt Heade uudiste portaali lugejatele?
“Kõige tähtsam on see millele mõtlete, keerulisemaks ei ole tarvis seda teha. Seega soovin, et lugejad valiksid mõtted, mis võimaldaksid neist välja tuua parima. Ühtlasi soovin mõnusat suve ja head muusikat!”.
