Üle Eesti kokku kogutud pudelid ja purgid aitavad Viljandimaal metsa kasvatada
Juba teist aastat istutav Eesti Pakendiringlus koostöös Vestman Metsaga iga kokku kogutud 10 tuhande tonni klaaspakendi kohta viis hektarit metsa. Vestman metsa ja Pakendiringluse eesmärk ei ole mitte lihtsalt istutada puid, vaid luua täisväärtuslikku ökosüsteemi. Tänavu istutatakse Viljandimaale Tinnikurusse.
Eesti Pakendiringluse juht Alder Harkmanni sõnul on metsaistutamise eesmärk mitte tavaline rohepesu stiilis „korvame toodetega tekitatud kahju”, vaid vastupidi – anda inimestele lisamotivatsioon ja ka preemia, et pudeleid ja purke eraldi konteineritesse viia. „Jah, klaaspakendid on raskemad, nende eraldi äraviimine on ehk ebamugavam kui plastikust taara tagastamine, kuid see on seda vaeva väärt. Klaas on taaskasutuse mõttes üks efektiivsemaid materjale – seda saab lõpmatuid kordi taaskasutada ning iga ära antud pudel ja purk jõuab 100% kindlusega ringlusesse,” sõnas Harkmann.
Vestman Metsa metsaülema abi Mihkal Rünkaru sõnul näeb metsa lõplikku kujunemist näeb alles aastate pärast, seni aga vastutame selle arengu ja hoolduse eest. Metsa istutatakse nii, et rajada kogu ökosüsteem, mitte lihtsalt puud. Mida läbimõeldum ja komplekssem on ökosüsteem, seda väiksem on loomulik kadu ning seda elujõulisemaks sirgub istutatud mets. Metsa lõplikku kujunemist näeb alles viie aasta pärast, seni aga vastutab Vestma Mets selle arengu ja hoolduse eest. Pärast viie aasta möödumist muutub arenenud mets iseseisvamaks ning iga-aastast hooldust enam ei vaja.
Tänapäevased klaaspakendid on disainitud järjest õhemaks ning kergemaks ja ka mõeldud ühekordseks kasutamiseks – seetõttu on okei, kui need lähevad konteinerisse visates katki. „Tootjad arendavad järjest kergemaid ja õhemaid klaaspudeleid ja purke – nii säästetakse nii ressurssi kui ka energiat transportimiseks. Hinnanguliselt on klaaspakendite kaal vähenenud viimastel aastatel isegi kuni 40%,” lisas Harkmann.
„Viimaste aastate jooksul oleme Pakendiringlusega võtnud eesmärgiks paigaldada klaaspakendikonteinerid kõikidesse avalikesse sortimisjaamadesse ning hetkel oleme liikumas eesmärgi täitmise suunas. Väga suureks abiks on ühtlasi olnud korteriühistute aktiivne klaaspakendikonteinerite tellimine – et inimestel oleks ka kodu lähedal võimalik klaaspakendeid eraldi ära anda. Kõik läbiviidud uuringud näitavad, et jäätmete sorteerimine tekkekohal loob palju paremad eeldused liigiti kogumiseks ning motiveerib kõige paremini jäätmeid liigiti koguma,” rõhutas Harkmann.
Uuringufirma Norstat viis aasta algul ka Eesti Pakendiringluse tellimusel läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke. Võrreldes 2021. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga on kasvanud klaaspakendi eraldi sorteerijate hulk, kes annavad klaasi ära eraldi konteinerisse kodu juures. „Oleme teinud tugevat tööd korteriühistutega, et jäätmemajades oleksid eraldi ka klaasi kogumise konteinerid, tänu sellele ongi juurde tulnud just kodu juures asuva klaasikonteineri kasutajaid, eriti Tallinna piirkonnas,” lisas Harkmann.
Korterühistutele pakub Pakendiringlus klaasikonteineri teenust Tallinnas, Tartus, Peetris, Jüris, Viljandi linnas, Elva linnas, Harkus, Jõelähtmel, Kiilis, Tabasalus, Arukülas ja Viimsis. Klaasikonteinerite teenus laieneb pidevalt ka teistesse alevikesse ning linnadesse. Klaaspakendikonteineri tühjendus on ühistutele tasuta.
Kuidas hoida loodus puhtamana ja tarbimisjälg väiksemana?
Tooteid ostes proovi alati eelistada selliseid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse: näiteks klaas. Sedasi hoiad looduse puhtamana nii pakendiprügist kui ka fossiilsete materjalide tootmisel tekkivatest jäätmetest. Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse.
Eesti Pakendiringlus suunab kokku kogutud klaasi ringlusse – uute pudelite ja purkide tootmisesse – ning lisabomalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud 10 tuhande tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ning puhtamale loodusele.
Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutatakse toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ning kasutatakse uute toote tegemisel – oluline on aga siinjuures eriti see, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat, kui uue tootmine liivast.
Ära viska klaastaarat segaolme- või ka segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse.
Pane Eesti pakendiringluse klaasikonteinerisse:
- klaaspudeleid
- klaaspurke
Ära pane klaasikonteinerisse:
- aknaklaasi ega peegleid
- kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid)
- portselani ega savi
- plastikut
- kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
- hõõglampe jmt
