Ülemiste keskuse roheasfalt: esimene eksperiment õnnestus, nüüd tuleb isegi tähtsam katse
Ülemiste keskuse parklas suvel alanud oluline koormustest – Eestis valmistatud roheasfaldi vastupidavust prooviti tiheda liiklusega alal – osutus edukaks. Nüüd läks käiku veelgi ambitsioonikam plaan, mis vähendab asfaldi süsinikujalajälge 85% võrra.
Roheasfalt on asfaltbetoon, mis on toodetud kasutades mittefossiilset päritolu kütust ning kus osa bituumensideainest on asendatud taastuvast allikast pärit ligniiniga.
Suvel katsetati Ülemiste keskuse parklas 10% ligniini sisaldanud asfalti, nüüd läks maha juba 20% looduslikku sideainet sisaldav teekate, mis paigaldati biokütust kasutavate teemasinate abil. „Just Ülemiste keskuse parklas roheasfaldi katsetamine annab kasulikku infot kogu Eesti ehitussektorile,” sõnas Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Keskuse parkla on äärmiselt suure liiklustihedusega paik, kui roheasfalt peab vastu siin, pole põhjust nö tavapärast teekatet kasutada mujalgi parklates, selgitas ta. „Suvel maha pandud roheasfaldile pole seni midagi ette heita, seega läheme katsega edasi,” lisas Pärnits. Omaette küsimus on, kuidas peab roheasfalt vastu talvel.
Roheasfaldis kasutatavat ligniini toodab Eesti firma Fibenol, seda valmistatakse kasepuidu jääkidest. Fibenoli info kohaselt ei halvenda ligniini kasutamine asfaldi omadusi mitte kuidagi. Ligniini osakaalu suurendamisel ja tööde juures biokütuse kasutamisel on koheselt nähtav mõju: reedel paigaldatud asfaltkatte süsinikujalajälg on 85% väiksem, kui nö tavalise asfaldi puhul. Nüüdse katsetuse ulatus on eelmisest suurem – 1100 ruutmeetrit 700 ruutmeetriga võrreldes. Kokku läks rullimisele 110 tonni asfaltsegu, mis tähendab, et selle koguse tavalise asfaldi 5,5-tonnise süsinikujälje asemel saab hakkama ainult 825 kilogrammi ehk 0,825 tonni süsinikuheitega: kokku 85% võrra väiksema looduskahjuga.
Roheasfalti on seni katsetatud ainult parklates ja suletud territooriumitel. Kas kunagi võiks aga kogu Eestis kasutatav asfalt olla roheline? TalTechi teedeehituse uurimisrühma labori juhataja doktorant Kristjan Lill ütles, et kõikide eelduste kohaselt sobib roheasfalt ka näiteks maanteedele, esimesed sammud selleks on juba ettevalmistamisel. „Ma usun, et tulevikus me liigume ka teedeehituses aina eemale naftatoodetest, et astuda samme biopõhiste lahenduste suunas. Ja võib-olla jõuamegi selleni, et ei pea naftabituumenit enam üldse kasutama,” ütles Lill. Tema sõnul paistab praegu, et arendus liigub pigem nö biobituumeni loomise poole, mille koostisse võiks kuuluda ka ligniin.
- Roheasfaldiga katsetamine on Ülemiste keskusele äärmiselt oluline, ettevõte on juba aastaid püüelnud kestlikuma äri poole. Keskus on viimastel aastatel ostnud ainult roheenergiat, samuti tõusevad esile ulatuslik rattataristu ja hea ühistranspordi ühendus. Ülemiste toetab kõigiti keskkonnaalaseid pilootprojekte ja algatusi – kasutusel on nutiprügikastid, kohvikutes ja restoranides lansseeriti esimesena Ringo korduspakendid.
