VAATA SÜGAVAMALE! Teose “Paastumaarjapäev. Hortus Conclusus” pearõhk on asetatud eluliste inimlike tunnete väljendamisele

Monogrammist AG Meister Reini ülemjooksult tegutses Reini ülemjooksu piirkonnas 15. sajandi lõpus ja kuulus nimeka Saksa maalikunstniku ja graveerija Martin Schongaueri lähikonda; võimalik, et oli tema õpilane või assistent. Oma tingnime sai ta monogrammi järgi, mis oli märgitud tema peamistel teostel nagu näiteks dominiiklaste suurel altaril Unterlindeni muuseumis Colmaris.

Peale nimetatud töö on tõenäoliselt sama meistri poolt maalitud ka kolm fragmenti nüüdseks kadunud tiibaltarist 1489. aastast. Altari fragmendid on hoiul A. Puškini nim. Kujutava Kunsti muuseumis Moskvas, Venemaal. Oletati, et nime Monogrammist AG taga võis olla Anton Gerber, kes tegutses Pforzheimis u 1480 – 1515.

Tänapäeval leiab Monogrammist AG töid mitmetest muuseumitest üle maailma, sealhulgas Fitzwilliam Museum, Cambridge, Inglismaa; Muzeum Narodowe w Warszawie, Varssav, Poola; British Museum, London, Inglismaa; National Museum of Western Art, Tokyo, Jaapan.

„Paastumaarjapäev” on fragment altarimaalist, mis oli pühendatud neitsi Maarja elule, pärinedes umbes 1475 – 1499 aastatest, maalitud piibli ainetel: Luuka 1:26 – 38; Vana testament, Ruti raamat 4:17; Jesaja 11:1. See on haruldane omalaadne teos paastumaarjapäevast, mil peaingel Gaabriel kuulutas neitsi Maarjale ette Jeesuse sündi ning peale mida Maarja alustas paastu. Pildil on kujutatud stseeni ükssarviku müstilisest kinnipüüdmisest, kus peaingel Gaabrieli näidatakse jahimehena, kes puhub sarve, samal ajal kui tema koerad ajavad taga ükssarvikut, kes otsib neitsi Maarja juurest kaitset. „Physiologuse” (Kreeka, 2.–3. sajand pKr) järgi saavad jahimehed ükssarviku kätte vaid siis, kui neitsi ta ära taltsutab ning too oma võimed kaotab.

Teos on suurepärane näide jutustavast kristlikust kunstist, mis kandis edasi tollaseid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid. Säilitades võimalikult arhailised jooned, annab meister süžeele siin uue, lüüriliselt intiimse interpretatsiooni. Pearõhk on asetatud eluliste inimlike tunnete väljendamisele. Pühakute figuuridki on omandanud selle aja inimeste väljanägemise, kusjuures võimalik, et need on portreteeritud lihtrahva hulgast. Maarja ja taevase saadiku Gaabrieli kujud ei ole teosel idealiseeritud, vastupidi, toonitatakse nende välist tavalisust, mis on hingestatud sisemise ilu ja pühadusega.

Rohkem infot näituse kohta leiab SIIT!