Vabariigi President Alar Karis riigiõhtusöögil: kui Rootsil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi
President Alar Karis pidas kõne riigiõhtusöögil, mis toimus Viimsi Artiumis Nende Majesteetide Rootsi kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia auks.
Karis sõnas, et Rootsi kuningapaari külaskäik on taas oluline teetähis Eesti-Rootsi suhete pikal ajateljel. “On tähelepanuväärne, et sel juubeliaastal, mil möödub Teie troonile asumisest pool sajandit, tulete riigivisiidile just Eestisse,” märkis ta.
Paari esimene riigivisiit Eestisse, kolm aastakümmet tagasi, mida siiski paljud veel kirkalt mäletavad, kandis erilist tähendust, sest vaid mõned kuud pärast iseseisvuse taastamist näitas nende tulek, et Eesti on tõesti uuesti vaba riik.
Kolme aastakümnega on Eestis üles kasvanud uus põlvkond. Põlvkond, kellele vabadus ja sellest tulenevad võimalused on normaalne elu, sest teistsugust maailma nad õnneks ei tunne.
Rääkides noortest, jõuadis Karis loomulikult hariduseni, mis seob meid lisaks ajaloole, geograafiale ja majandusele. Eestit ja Rootsit ühendava hariduse ühe sambana kõrgub muidugi kuningas Gustav II Adolfi korraldusel 1632. aastal asutatud Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana. Kuid mis võib olla veelgi olulisem, Rootsi Kuningriigi eestkostel loodi Eestis esimesed talurahvakoolid, algatus, mille üheks tulemuseks on see, et 19. sajandi lõpuks oskasid pea kõik eestlased kirjasõna. Johannes Rudbeckiuse mõtteseeme langes heale pinnasele.
Karis sõnas, et praeguse aja hariduskoostöö siht on Eesti ja Rootsi vahel innovatsiooni, teaduse ja majanduse edendamine. Ka tema hiljutine visiit Rootsi koos Eesti ettevõtjate ja ülikoolide rektoritega lähtus soovist tihendada naabrite teadus- ja majanduskoostööd.
Kahe ülikooli endise rektorina on Karis veendunud, et rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine on võti, mis avab ukse tippteadmisteni ja tipptehnoloogiateni, milleni üksi keegi ei ulatu. Paljud nüüdisaja teaduse uurimismeetodid on kättesaadavad vaid siis, kui riigid neisse ühiselt panustavad, jagavad oma võimalusi ja teadmisi. Vaid nii saame tõsta igaüks enda ja ühiselt Põhjala-Balti piirkonna teaduse ja majanduse konkurentsivõimet.
“Meil on tugev eeldus olla uute ideede ja digitaalse innovatsiooni eestvedajad, edendades näiteks inimestele vajalikke piiriüleseid e-lahendusi ja olles kübervastupidavuses kõige turvalisem piirkond,” usub Karis.
Ta lisas, et suur osa Eesti nüüdsest majandusest ja rahandusest toetub Rootsi kogemusele, sest Eesti iseseisvuse taastamise järel alanud majanduskoostöö kujundas meie ettevõtluse nägu. See on vastutustundliku ja kestliku ettevõtluse nägu. Ja ärme unusta sedagi, et tänavu juulis möödub 100 aastat Eesti-Rootsi ajutise kaubalepingu sõlmimisest.
“Loodan, et meie majandussuhetele annab uut hoogu ka teid visiidil saatva esindusliku äridelegatsiooni koostöö Eesti partneritega. Rootsi on nii Eesti suurimate välisinvestorite kui ka eksporditurgude seas. Kui Rootsil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi,” ütles Karis.
Jaanuaris 1991 ütles Rootsi välisminister Balti riikidele vabadust nõudnud kõnekoosolekul Stockholmi Norrmalmstorgil, et Balti asi on ka Rootsi asi. Nüüd saame meie öelda, et Rootsi asi on ka Balti asi. Karis täpsustas, et räägib Eestist ja Rootsist kui loodetavasti peatsetest liitlastest NATO-s. Eesti teeb omalt poolt kõik selleks, et Rootsist saaks Alliansi liige.
“Kui veel tosin aastat tagasi saime Eesti presidendi riigivisiidil Rootsis, kus mul oli au osaleda, kinnitada, et Läänemere ida- ja läänekaldalt vaadatuna elame ajaloo kõige turvalisemal ja rahumeelsemal ajal, siis nüüd on see kõik muutunud. Venemaa imperialism ja koloniaalambitsioonid, jõhker agressioon demokraatliku, rahumeelse ja suveräänse Ukraina vastu on kõige tõsisem oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust. Selles olukorras on loogiline, et Rootsi otsustas liituda NATO-ga,” ütles Karis.
Ta ütles, et paljud meie 1990. aastate alguse ohvitserid ja sõdurid mäletavad neutraalsest Rootsist abina saadud suuski, sõjaväe jalgrattaid ja hallist kalevist sooje vormiriideid. Relvastus tuli hiljem. Ta avaldas lootust, et peatselt hakkavad Eesti ja Rootsi kaitseväed koostama meie ühiseid kaitseplaane. Läänemeri on muutumas NATO sisemereks.
“Parim viis tagada meie riikide ja rahvaste julgeolek on igakülgne koostöö. Tuginedes ühisele ajaloolõimele ja tänastele tihedatele suhetele saavad Rootsi ja Eesti olla sellise koostöö eeskujuks. Partneritena Euroopa Liidus ja loodetavasti juba varsti ka liitlastena NATO-s. Et kaitsta, toetada ja tugevdada rahvusvahelisele õigusele toetuvat maailma, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja vabadusi,” ütles Karis.
Ta võrdles, et sama järjekindlalt nagu Rootsi vedas peaminister Carl Bildti juhtimisel Vene vägede lahkumist Eestist, peame meie praegu toetama vabaduse eest võitlevat Ukrainat. Ainult nii saab seada piiri Venemaa imperialistlikule sõjale ja jõhkrale rahvusvahelise õiguse rikkumisele ning sõjasüüdlased vastutusele võtta.
Me ei tohi lõpetada hoolimist ega leppida kurjusega, mis muudaks meid ükskõikseks. Nii nagu ei jäänud ükskõikseks teie rahvas, võttes vastu eestlastest sõjapõgenikke Teise maailmasõja päevil.
Karis lõpetas kõne ütlusega, et suhteid ja lähedust hoiavad eelkõige meie inimesed.
“Meenutan, et pea saja aasta eest asutasid Stockholmis 29 väljapaistvat Rootsi riigi- ja seltskonnategelast Rootsi-Eesti ühingu, mille esimeseks auliikmeks nõustus hakkama Rootsi kroonprints Gustaf Adolf. Sellistele inimeste vahelistele suhetele, igapäevasele huvile ja läbikäimisele toetub Eesti ja Rootsi koostöö ka täna,” sõnas ta.
