26. novembril ehk kodanikupäeval tunnustab välisministeerium tänukirjaga rahvadiplomaate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aidanud edendada eesti keelt ja kultuuri ning Eesti ettevõtlust maailmas.
„On väga hea ja südantsoojendav teada, et meil on sõpru ja mõttekaaslasi üle ilma, kes iga päev eesti keelt, kultuuri ja lugu hoiavad. Tänasel kodanikupäeval soovime tänada rahvadiplomaate – teie pühendumus Eesti tutvustamisel on innustav, hindame seda kõrgelt,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.
Välisministeerium annab rahvadiplomaatia tänukirju kodanikupäeval välja 12. korda. Tänukirja saab inimene või kodanikuühendus, kes on pikaajaliselt ja silmapaistvalt aidanud vabatahtlikkuse alusel hoida eesti keelt, kultuuri ja vaimsust või tutvustanud Eesti ettevõtluskeskkonda, digiühiskonda ja ärikultuuri, andes oma panuse Eesti riigi hea maine loomisesse oma asukohamaal.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva eesmärk on teadvustada kodanikustaatust ja suurendada kodanikuuhkust.
Välisministeerium tänab ja tunnustab järgmisi isikuid ja kodanikuühendusi:
Robert Ziedler – Eesti kunstnike toetamise ja tutvustamise eest Kanadas ning koostöö eest Eesti kogukonnaga Ontarios
Karola Lepasaar – Eesti ettevõtete ja riigiasutuste nõustamise ja sidemete loomisele kaasa aitamise ning Eesti tutvustamise eest Araabia Ühendemiraatides
Šveitsi Eesti Selts – pikaajalise töö eest eestluse hoidmisel, eestlaste ühistegevuse arendamisel ning eesti kultuuri ja keele tutvustamisel Šveitsis
Saku linna Jaapani-Eesti selts – Eiichi Takakuma, Takayuki Kobayashi, Akiko Hanaoka ja Masahisa Mizuma – Eesti-Jaapani sõpruslinnade suhete edendamise ja Tokyo 2020. aasta olümpiamängude Eesti koondise võõrustamise eest Sakus
Keiko Sasaki – esimese jaapanikeelse eesti kokaraamatu kirjutamise ja Eesti toidukultuuri edendamise eest Jaapanis
Jin-Seok Seo – Korea Vabariigis eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamise ja Korea-Eesti seltsi tegevuse toetamise eest
Birgita Bonde Hansen – pühendunud töö eest eesti kirjanduse taani keelde tõlkimisel
Liisi Kedik – Eesti laste ühistegevuse korraldamise ja eesti keele õpetamise eest Taanis
Anna Michalczuk-Podlecki – eesti kirjanduse tõlkimise ja Eesti raamatukultuuri pikaajalise tutvustamise eest Poolas
Tiina Tamm – pikaajalise pühendunud töö eest eestluse hoidmisel Sydneys
Ann Sigrid Smith – pikaajalise pühendunud töö eest eestluse hoidmisel Canberras
Kristjan Leedo – Eesti ettevõtluse edendamise ja eesti rahvuskultuuri tutvustamise eest Hiina Rahvavabariigis
Maria Keerpalu – vabatahtlikuna Petseri kalmistu seto ja eesti haudade korras hoidmise eest
Kulandaivelu Gomathy Babu Sadacharam – pikaajalise pühendunud tegevuse eest Eesti ja India ärisuhete edendamisel
Lars Lundberg – Eesti digiloo pühendunult tutvustamise eest Rootsis
Bo Kragh – iseseisvuse taastanud Eesti nõustamise eest Eesti Panga asepresidendina
Perekond Teiss: Kristiina, Toivo, Katariina ja Kristian – aktiivse eestluse hoidmise eest Soomes Pirkanmaal
Irja Allonen – Tampere Eesti Klubi kauaaegse juhtimise ning Eesti kultuuri ja meele pikaajalise alalhoidmise eest Pirkanmaal
Reet Nikkanen – eestluse hoidmise ja märkimisväärse panuse eest Tampere Eesti klubi arengusse
Katja Novak-Botnar – eesti kirjanduse ja meele tutvustamise eest Ukrainas
Ene Päts – eesti keele ja kultuuri tutvustamise eest Prahas
Tšehhi-Eesti Klubi – eesti keele ja kultuuri propageerimise ning Tšehhi eestlaste seltsitegevuse pikaajalise toetamise eest
Violaine Champetier de Ribes – Eesti digiloo pühendunult tutvustamise eest Prantsusmaal
Meeli Tui-Lorenzl – pikaajalise töö eest eestluse hoidmisel Saksamaal
Karin Ladva-Zoller – eestlaste ühistegevuse pikaajalise edendamise eest Saksamaal
Kaupo Kitsing – rahvatantsurühma Hamburgi Pääsuke juhtimise ja eestvedamise eest
Tiina Kälissaar – Eesti koolide asutamise ja eestvedamise eest Saksamaal ja Euroopas
Valts Ernštreits – pikaajalise töö eest liivi keele ja kultuuri säilitamisel ning soome-ugri koostöö edendamisel Eesti ja Läti vahel
Euroopa Kooli Brüsselis eesti keele õpetajad Kristina Ude, Edward Kess, Regina Eimre, Margit Hunt, Sille Kägu, Silja Saar, Maie Soll – eesti keele, eestikeelse hariduse ja kultuuri järjepideva alalhoidmise ning edendamise eest
Igor Gavrilov – Eesti džässi pikaajalise tutvustamise eest Venemaal
Lilia Nemtšenko – Eesti filmikunsti pikaajalise tutvustamise eest Venemaal
Anna Gorskaja – Eesti kunsti ja kirjanduse tutvustamise eest Venemaal
