Valitsus kiitis täna heaks seisukohad Euroopa Liidu kliimaõigustiku „Eesmärk 55“ eelnõude kohta, mis puudutavad EL heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel ning maakasutuse ja metsanduse sektori panust kliimaeesmärkide täitmisse. Nende eesmärgiks on vähendada aastaks 2030 EL kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.
„Kliimaeesmärkide täitmine nõuab raskeid otsuseid, aga me peame astuma neid samme selleks, et planeeti ja keskkonda säästa,“ sõnas peaminister Kaja Kallas. „Rohepöördesse investeerimine on ühtlasi võimalus pikas plaanis stabiliseerida energiahindu, vähendada energiasõltuvust, muuta majandus ja majandamine jätkusuutlikumaks ning keskkond puhtamaks. Eelkõige peame kliimaeesmärkide täitmisel seisma selle eest, et meie inimesed oleksid hoitud ja nende muutuste tõttu ei kannataks. See peab olema inimeste rohepööre,“ ütles Kallas.
Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul koostas ministeerium seisukohad tihedas koostöös huvirühmade ja teiste ministeeriumidega, sest ettepanekutel on oluline mõju tööstusele, transpordile, põllumajandusele ja metsandusele. „Seisame läbirääkimistel selle eest, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute hinna kõikumise stabiliseerimiseks oleksid meetmed kindlustatud,“ kinnitas Savisaar. „Me toetame komisjoni ettepanekut kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi tõstmiseks, kuid muudatused peaksid olema võimalikult sujuvad, et tagada ettevõtetele investeerimiskindlus.“
Eesti jaoks on oluline, et kliimaeesmärkide saavutamisel lähtutaks põhimõttest, et iga liikmesriik saab ise leida sektoriteüleselt otstarbekaimad võimalused eesmärkide saavutamiseks ning heitkoguste ühikute müügist saadav tulu suunataks kasvuhoonegaaside heite vähendamisega seotud tegevustesse. On oluline, et kliimaeesmärkide saavutamisel jätkuks süsinikulekke vältimiseks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine neile sektoritele, millele ei kohaldata süsiniku piirimeedet, näiteks põlevkiviõli tootmise puhul. Samuti on oluline, et muudatuste negatiivne mõju oleks võimalikult väike ning otsitakse võimalusi, kuidas leevendada mõju vähemkindlustatutele ja töötada välja toetusmeetmeid.
Merendussektoris on vajalik, et jätkataks pingutusi Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis sõlmimaks globaalsed kokkulepped sektori süsinikuheite vähendamiseks. Euroopa Liidu reeglite kokkuleppimisel on oluline jälgida, et säiliks sektori konkurentsivõime Eestis ja teistes riikides ning laevade võrdne kohtlemine võrreldes kolmandate riikidega. Lisaks toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut lõpetada aastaks 2027 tasuta heitkoguse ühikute eraldamist lennundusettevõtetele. Eesti toetab ka uutele sõiduautodele ja väikestele tarbesõidukitele kehtestatud heitenormide ülevaatamist ja senisest rangemate normide kehtestamist. Samas on oluline pidada silmas seda, et gaasimootoriga ühissõidukeid ja raskeveokeid saaks turule tuua ka pärast 2035. aastat toetamaks biometaani kui keskkonnasõbraliku gaasilise kütuse kasutamist transpordis.
Euroopa Liit on võrreldes 1990. aastaga vähendanud tänaseks oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 31 protsenti. Et jõuda aastaks 2050 sujuvas ja mõistlikus tempos kliimaneutraalsuseni, tuleb aastaks 2030 vähendada heidet üle ELi 55 protsenti. Valitsuses heakskiidetud seisukohti arutab järgmiseks riigikogu. Seisukohtade kinnitamisel riigikogus saab neist Eesti lähtekoht läbirääkimisteks EL Nõukogus.
