Valitsus otsustas eraldada ehitismälestiste korrastamiseks miljon eurot
Valitsus otsustas 23. detsembril eraldada tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks miljon eurot.
„See on taas üks samm meie ühise kultuuripärandi seisukorra parandamiseks. Kolmandik ehitismälestisi on halvas seisukorras. Igasugune riigi tugi nende kasutuses hoidmiseks ja tänu sellele ka säilimiseks on hädavajalik,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Teisest küljest on õiglane toetada omanikke, kes pole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada.“
Nõukogude repressioonide käigus sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte, mis olid juba toona muinsuskaitse all või on hiljem tunnistatud ehitismälestiseks. Toetust hoonele saab taotleda mälestise omanik või valdaja. Mälestis ei pea kuuluma sellele isikule, kellele objekt omal ajal tagastati.
Võimalus toetada ehitismälestiste korrastamist omandireformi reservfondist tekkis 2019. aastal, kui jõustus uus muinsuskaitseseadus. Toetust on seni eraldatud kaks aastat. Selle aja jooksul on investeeritud 2 miljonit eurot 11 hoonesse. Nende seas on kõige rohkem kirikuid, aga ka mõisaid ja nende abihooneid, elumaju ja muud.
Toetuse piirmäär on minimaalselt 50 000 ja maksimaalselt 200 000 eurot, mis võimaldab korraga teha mahukamaid töid. Toetus on mõeldud kasutamiseks 2022. aastal. Korralduse eelnõu esitas valitsusele riigihalduse minister Jaak Aab. Toetust saab hakata taotlema muinsuskaitseametist ja ka varasemate aastate toetuste saajaid vaadata muinsuskaitseameti kodulehelt.
