VANIM VÄRVILINE FILMIJÄÄDVUSTUS! Leitud on Eesti vanim värviline filmijäädvustus ümberilmareisist
Tänaseks Eestisse toimetatud vanimal, 1938. aastast pärit värvilisel filmilindil rullub lahti Heinastes sündinud maailmaränduri ja purjetaja Ahto Valteri 1938. aastal alustatud seiklusterohke ümbermaailma reis. 2009. aastal hakkas filmirežissöör Jaanis Valk uurima Ahto Valteri elulugu ning koos produtsent Erik Norkroosiga koguma tõendeid tema ümbermaailmareisi toimumise kohta ajavahemikul 1938- 1940. Põhjaliku, kohati detektiivi oskusi nõudnud uurimustöö tulemusena on maailma eri paigust kokku kogutud ja Eestisse toimetatud üle paarituhande foto, sadu ajaleheartikleid, fotoalbumeid ning negatiive, esemeid, mõned audiosalvestused ning mis peamine, pea kaks tundi filmimaterjali 16 mm ja 35 mm filmilindil. Filmilintidel, mis saadud sponsor korras firmalt Kodak, on must-valgel ning värvilisel 16 mm filmilindil kujutatud kogu toonane merereis alates lahkumisest New Yorgi sadamast, sealhulgas torm Kariibidel, kohtumine vendade Angermayeritega Galapagosel, põletusmatus Bali saarel, laevaõnnetus Austraalias jne.
Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Eesti ühe tuntuma ent paraku unustatud meremehe ja maailmaränduri Ahto Valteri (1912-1991) nime teadsid Esimese Vabariigi ajal kõik. Kui vanemad inimesed mäletavad veel Ahto nimega sigarette või teavad rääkida lugu, kuidas üks või teine selle kuulsa meresõtja järgi oma vanematelt nime sai, siis noorem põlvkond pole üldiselt sellest uljast ja kartmatust meresõitjast ning tema kolmest vennast suurt midagi kuulnud. Kui mõni teadlikum teab, et selline ümbermaailmareis olevat kord aset leidnud, siis skeptikud kahtlustasid veel hiljaaegu, kas see reis ikka õnnestus või jäi Austraalias pooleli nii nagu ajalehed olid kunagi kirjutanud. Seetõttu on kogu infosse, mis ringi liikunud või siis ka harrastusajaloolastele killuti kättesaadav olnud, suhtutud äärmise kahtlusega.
Ahto Valter sündis 15. juulil 1912. aastal Heinastes. Esimesed eluaastad möödusid tal Käsmus ning hiljem, kui pere Tallinna Paljassaarde kolis, asus Ahto õppima Kopli Poeglaste Gümnaasiumisse. 14-aastasena jättis ta kooli pooleli ning läks tööle purjelaevale “Tormilind”, mis oli ja on jäänud tänaseni suurimaks ja uhkeimaiks Eestis ehitatud purjelaevaks. Olles 17-aastasena töötanud erinevatel aurulaevadel üle maailma, New Yorgi kõrghoonete ehitustel koos indiaanlastega ning kütnud nendesamade majade ahjusid Manhattanil, otsustas Ahto Valter kuulsate kirjutavate meresõitjate Joshua Slocumi ja Alain Gerbaulti eeskujul purjetada üksi ümber maailma. 18-aastasena purjetaski Ahto koos venna Kõuga väikse, avamere jaoks kõlbmatu purjepaadiga üle Atlandi ookeani ning tegi seda järgneva kolme aasta jooksul kokku viiel korral. Oma uljusega saavutas Ahto Valter kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning vanemate kogenud meremeeste lugupidamise. Austusavaldustes on Ahtot postuumselt nimetatud ka oma aja maailma parimaks soolopurjetajaks. 1938. aasta novembris alustas Ahto koos oma naise, 14-kuuse poja Teddy ning lisaks veel 13 teise jõukama kaasreisijaga New Yorgist ümbermaailmasõitu purjelaeval “Ahto”.
Tänu Ahto Valteri sugulastele ja Ahto ümbermaailmareisikaaslaste järeltulijatele on filmitegijate kätte koos nende kasutamisloaga jõudnud ka ümbermaailma reisil osalenud nelja meresõitja isiklikud päevikud. Nimetatud filmimaterjalist ning reisil tehtud ainulaadsetest fotodest valmib Merekultuuriaasta lõpetuseks Ahto seiklusrikkast ja põnevast elust ning tema ümberilma reisi käsitlev dokumentaalfilm “Unistuste jaht. Ahto”. Filmi esilinastus on planeeritud 2016. aasta lõppu.
Filmitegijad koguvad hetkel Hooandja abiga raha, et kartmatu Ahto Valteri ümberilmareis ekraanile tuua.
Hoogu saab projektile anda SIIN!