VIDEO I Ingvar Villido: emotsioonid on globaalne probleem
Kolmapäeval toimus Solarise keskuse Apollos Ingvar Villido uue raamatu „Teadvuse praktiline kasutamine“ esitlus. Autoriga vestles Merit Raju. Villido selgitas, mis täpsemalt on praktiline teadvus, mis on termin Human 2.0, mida raamatus kasutatakse ja kuidas töötada läbi enda emotsioone. Samuti andis ta ülevaate, mis on tema, kui autori ja raamatu sõnum ning eesmärk, mida edasi anda.
Mis on praktiline teadvus?
„Sellele küsimusele pole isegi teadusel vastust,“ juhatas Villido esitluse sisse. Ta lisas, et tema definitsioon teadvusele on – kui sa pole minestanud, siis sa oled teadvel. „See, mis sind teadvel hoiab, on teadvus,“ selgitas ta.
Teadvuse praktiline kasutamine on tema sõnul see, kui me teame, et meil on teadvus. Mitte ei mõtle, aga teame – teadvustame seda. „Sa avastad, et see on vaikus. Kui hakkad seda elus kasutama, avastad, et sa ei tea elust mitte midagi,“ kirjeldas autor. Siit edasi algab täiesti uus lehekülg igaühe elus. Villido nimetab seda tõeliseks minaks – uuestisünd, mis annab inimesele täiesti teise ja inimväärika mõõtme.
Mis on Human 2.0?
Analoogne termin on kasutusel arvutite tarkvara uuendustel. „Paar aastat tagasi mõtlesin, kuidas illustreerida inimese kasvu või muutust, mis temaga toimub. Kuidas illustreerida seda osa inimesest, mis on tal iga hetk kasutuses. Mitte praktilises kasutuses, kuid olemasolevana. Mis illustreeriks erinevust mõtleva ja emotsionaalse inimese vahel,“ selgitas Villido. Ta lisas, et tänu sellele, et tehnoloogiad avastamiseks, kes sa tõeliselt oled, olid juba välja töötatud, rajamaks elu täiesti uuele tasandile, tuli ka otsus nimetada see Human 2.0.
Ehk inimene, kes pole läbi teinud vaimset muutust, vaid on asetanud ennast ümber. „Kui me hakkame kasutama oma tõelist mina, siis see on uuestisünd ja Human 2.0,“ täpsustas ta.
Emotsioonid on globaalne probleem
„Igalpool on probleemiks emotsioonid, näiteks sõda. See on globaalne probleem,“ selgitas Villido. Tema sõnul on väga suur osa haiguseid ühiskonnas psühhofüüsilised, mis tähendab, et meie füüsis kannatab meie emotsioonide tõttu. Tuleb hakata eristama mõtteid ja emotsioone. Emotsioonid on tegelikult neutraalsed.
„Meid on õpetatud, et me oleme need, keda me peeglist näeme. Kui me vaatame oma kogemust, siis võime avastada, et see pole üldse nii,“ selgitas Villido, et kui meil tekivad emotsioonid, siis oskavad osad inimestest neid hallata, alla suruda, ignoreerida ja kontrollida. Paraku nad ei pane tähele, et nad tahavad kontrollida midagi, mis on meil sees.
„Kuidas me saame sorteerida mõtteid, kui me oleme ise mõtted?“ küsis autor. Loogilise ja empiirilise vaatluse kaudu võime jõuda järeldusele, et me pole need, keda me usume olevat. Siit hakkab kooruma tõde, kes me tegelikult oleme.
„Kes või mis on see, kes paneb meile mõtteid pähe? Kas mõte võib mõtteid tähele?“ küsis Villido olulisi küsimusi, mida tuleks avastada.
Raamat on autori sõnul kirjutatud eesmärgiga, et inimesed saaksid teada, kuidas end paremaks muuta. Ta on enda sõnul näinud ümberringi palju probleeme, millele justkui puuduvad lahendused. „Need on täiesti tavalised kroonilised probleemid. On nii palju erinevaid meetodeid ja viise, mis on suunatud selleks, et inimesed saaksid leevendust ja muuta end paremaks. Paraku paljud neist ei tööta,“ selgitas Villido, miks ta on otsustanud jagada meetodeid, mis tegelikult ka töötavad.
GALERII: NELE SUURNA
