VIDEO I Riigikogu arutas pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest
Riigikogu tänasel istungil oli rahandusminister Annely Akkermanni ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest 2022. aastal.
Akkermann märkis, et Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamine peab olema toetatud fiskaalpoliitiliste otsustega, mistõttu on selle koostamise protsess on Vabariigi Valitsuse tasandil seotud eelarvestrateegia omaga.
Akkermann rõhutas, et eelarve tasakaal on riigi fiskaalpoliitika meede inflatsiooni ohjeldamiseks. „Ilma vastutustundliku eelarvepoliitikata ei saa juhtida ühtki muud eluvaldkonda vastutustundlikult, stabiilselt ja tasakaalukalt, strateegilise plaane tehes ja neist kinni pidades,“ ütles minister.
Tema sõnul on tõsi, et pandeemia kriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamise meetmed on eelarve viinud tänaseks pretsedenditusse puudujääki. „Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on kahtlemata riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline,“ märkis Akkermann. Ta selgitas, et “Eesti 2035” strateegias ja tegevuskavas on kokku lepitud muudatused ja reformid, mis on vajalikud väljakutsete lahendamiseks ja riigipõhiste soovituste täitmiseks ning pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamiseks. „Nende reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdega leida rahastamisallikate vahel parim kombinatsioon ja koosmõju ning taastada see lävi püstitatud eesmärkide saavutamine,“ ütles minister.
Ta selgitas, et väga suure ümarduse ja üldistusena võib öelda, et Euroopa Liidu vahenditest on järgneval rahastusperioodil, see on 2021–2027, planeeritud roheleppe elluviimiseks 1,78 miljardit; digipöörde toetamisse 439 miljonit; transpordi ja liikuvuse teemadesse, need on Rail Baltic, maanteed ja raudteede elektrifitseerimine, 1,35 miljardit; tervise- ja sotsiaalvaldkonna taristusse 842 miljonit ning innovatsiooni, teadusvõimekusse, haridusse ja ettevõtluse arendamise 1,3 miljardit eurot.
Akkermann märkis, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Majanduskonjunktuur on Eestis halvenenud väga kõrgest inflatsioonist ja kulusurvetest tulenevalt. SKP langes 2022. aasta kolmandas kvartalis 2021. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,4%. Põhjusteks on Ukraina sõja negatiivsed mõjud ning energiakriis, mis halvendab Euroopa konkurentsivõimet. 2022. ja 2023. aasta keskmisena peaks SKP kasv jääma siiski kergelt positiivseks ning kiirenema 2024. aastal 3%ni.
Akkermann selgitas, et praeguse kõrge inflatsiooni taga on eelkõige järsult kallinenud energia. Tegemist on pakkumispoolse šokiga, mis tõenäoliselt ei ole ajutine. Elektriturul on meie peamine probleem see, et me tarbime elektrit rohkem kui toodame. Kui põhisüüdlane on ikka vähene pakkumine, tuleb eelkõige keskenduda pakkumise suurendamisele. Samuti aitab nõudluse vähendamine – oluline on ka igaühe enda harjumuste kohaldamine vastavalt kõrgenenud kuludele.
Akkermann ütles, et eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud energia hindade kasvust ning Venemaa poolt algatatud sõjast tingitud täiendavatest eelarve vajadustest. Suvise majandusprognoosi järgi ootasime 2022. aastal eelarvepuudujääki ligi üks miljard eurot ehk 2,7% SKPst. Õnneks kujuneb eelarvedefitsiit prognoositust märgatavalt väiksemaks. 2022. aasta oktoobri lõpuks oli valitsemissektori eelarvepuudujääk 44 miljonit eurot ehk 0,12% aastasest prognoositud SKPst.
Globaalse finantskriisi põhjustatud majanduslanguse tagajärjel kasvas riigi võlakoormus 4%lt SKPst 10%ni 2012. a ning COVID kriis suurendas riigi võlakoormuse 18,5%ni 2020. a. Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel 2022. aastal 18,8%ni SKPst ja 2026. aastaks 26,2%ni SKPst.
Rahandusminister selgitas võimalusi riigi rahandusliku olukorra parandamiseks. Ta rõhutas, et peab oluliseks ajada konservatiivset eelarvepoliitikat.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Reili Rand (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe, Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
