VIDEO I Tallinna raekojas tunnustati Kristjan Raua nimelise aastapreemia laureaate
Reedel tunnustati Tallinna raekojas Kristjan Raua nimelise preemia 2021. aasta laureaate – Eesti vanima kunstipreemia pälvisid tänavu Rein Raamat, Tiit Pääsuke, Jaan Pärn ja Elo Liiv.
Kristjan Raua nimelist aastapreemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Eesti vanim kunstipreemia omistatakse möödunud aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
Tallinna kultuurivaldkonda kureeriva abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on väärika ja pika traditsiooniga preemia austusavalduseks kunstnikele ja kunstiteadlastele, kelle möödunud aasta loometöö kaudu sündis midagi erakordset ning mis seeläbi jätab väärtusliku jälje meie kunstilukku. „ Nii nagu Kristjan Raua enda looming, on ka tänavuste preemia laureaatide loodu osa Eesti kunsti tüvitekstist, mõistõttu on nende panus Tallinna kunstiellu hindamatu väärtusega ja tänavust kunstipreemiat üle andes soovime laureaate selle eest siiralt tänada,“ rääkis Belobrovtsev. „Eesti vanima kunstipreemia laureaatide hulka kuulub läbi aegade Eesti kunstnike ja kunstiteadlaste paremik, kelle looming on pälvinud kunstimaailma konsensusliku toetuse, mistõttu on Tallinna linnal suur au olla osaline sedavõrd väärika preemia väljaandmises.“
Eesti Kunstnike Liidu presidendi Elin Kardi sõnul on Kristjan Raua looming üks Eesti kultuuri algallikatest. „Kristjan Raua loomingu mõju on säilinud läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise,“ märkis Kard. „Kristjan Raua nimelise preemia tähendus on tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ning loomingulise pärandiga, milles kõnetavad meid nii töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus, kui kunstniku kordumatu käekiri, mis omakorda peegeldub ka tema loodud Kalevipoja teoses avalduvate joonte kaudu.“
Tänavused aastapreemiad antakse Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel neljale teenekale kunstiedendajale. Tunnustusega kaasneb 2800 euro suurune preemia ja Enn Johannese kujundatud ja Margus Kadariku teostatud medal.
Vastavalt preemia statuudile omistati Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel 2021. aasta Kristjan Raua nimelised preemiad:
- Elo Liiv ‒ aktiivse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal ja valguskunsti distsipliini arendamise eest. Skulptuuriõpingutega alustas Elo Liiv Kalju Reiteli skulptuuristuudios. Peale Pelgulinna Gümnaasiumi lõpetamist asus Elo Liiv õppima Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonda. Aastatel 2005–2010 töötas Liiv Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina, kus lisaks vormiõpetusega seotud ainetele pani aluse valguskunsti kursustele. 2012–2015 töötas Liiv Nukufilmi Lastestuudio juhatajana, 2017–2020 Tallinna Kommunaalameti inseneriosakonna valgustusspetsialistina. Alates 2020. aastast töötab Liiv vabakutselise kunstnikuna. Liiv on alates 2013. aastast olnud seotud valgusfestivalide korraldamisega Eestis, olles 2013. aastal Tallinna Valgusbiennaali ja 2015. ja 2016. aastal Tallinna Talvefestivali üks peakorraldajatest ning Tartu Valguse ehk TAVA peakorraldaja.
- Jaan Pärn ‒ aktiivse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal ning pikaajalise ehtekunsti valdkonna arendamise eest. Ehtekunstnik Jaan Pärn lõpetas 1976. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri erialal insener-arhitektina. 1982. aastal lõpetas ERKI-s metallehistöö eriala. Töötanud 1976–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses arhitektina, 1977–1979 Vabaõhumuuseumis asedirektorina ning 1979–1989 Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuses kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakutseline kunstnik. Aastal 1993 rajas Pärn Vene tänavale Meistrite Hoovi, kus tegutsevad käsitöömeistrid- ja müüjad. Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud tähelepanu nii kodu- kui ka välismaal, muuhulgas pälvis ta 2000. aastal hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil.
- Tiit Pääsuke – näituste „Nostalgiata” Tartu Kunstimuuseumis ja „Härjad rukkis ja muud“ Rüki galeriis eest. Retrospektiivne väljapanek näitusel „Nostalgiata” Tartu Kunstimuuseumis koondas Pääsukese viimaste kümnendite ja uusimat maaliloomingut. Eesti kaasaegse maalikunsti juhtfiguuri Tiit Pääsukese loomingus on peen intellektuaalsus ning ajatu ja kaasaegse kooslus ühendatud virtuoosse tehnilise meisterlikkusega. Tiit Pääsuke õppis aastatel 1957–1962 Tartu kunstikoolis, 1962–1963 ja 1966–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1970–2006 töötas Pääsuke Eesti Kunstiakadeemias maalimise- ja joonistamise õppejõuna, 1992–1994 Soomes Rovaniemi Kunstikooli ja Lapi Ülikooli õppejõuna ning aastatel 2004–2005 Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessorina. Alates 2006. aastast on Tiit Pääsuke Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Näitusetegevuses osaleb Pääsuke alates 1968. aastast, aastate jooksul on tal olnud lisaks rohketele rühmanäitustel osalemisele enam kui nelikümmend isiknäitust. Alates 2006. aastat on Pääsuke vabakutseline kunstnik.
- Rein Raamat ‒ joonisfilmi eduloo käimalükkamise eest stuudios Tallinnfilm 1971. aastal ning kunstnike portreefilmide tegemise eest alates 1990. aastatest. Filmirežissöör, kunstnik, stsenarist ja joonisfilmiarendaja Rein Raamat lõpetas 1957. aastal maalija-portretistina Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, seejärel töötas 1971. aastani Tallinnfilmis mängufilmide kunstnik-lavastajana. 1971. aastal asutas Raamat Tallinnfilmi juurde joonisfilmistuudio, 1972. aastal valmis tema esimene joonisfilm „Veekandja“. Aasta hiljem jõudis kinodesse „Lend“, kus oli ühendatud maal ja multifilmikunst. Rein Raamat rajas filmistuudio Stuudio B 1989. aastal ja Raamat-Film 1994. aastal. Rein Raamat on lavastanud 16 animafilmi, teinud kunstnikuna 12 mängufilmi ja on enam kui 20 dokumentaalfilmi autor. Tema filmipärand on rikas ja omanäoline, Raamatu joonisfilmid on sügavalt metafoorsed ja eesti folkloorist tõukuvad, ning püüavad pilku piinlikult täpse joonistuslaadi, filosoofiliste teemade ja huumori puudumisega.
