Viljandi asub UNESCO käsitöölinnana katkiseid asju, oskusi, meelt ja keelt parandama
Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku käsitöö- ja rahvakunstilinnana. Selle raames pühendab Viljandi 2021. aasta parandamisele.
Aasta algusest on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia eestvedamisel koos käinud loovlinna töögrupp eesmärgiga käsitöö- ja rahvakunstilinna tiitlit linnas rohkem esile tuua. “Meil on palju ettevõtlikke loomeinimesi ja kindlasti väärib Viljandi loovlinna tiitlit,” ütles Viljandi linnapea Madis Timpson. “Mul on hea meel, et kultuuriakadeemia inimesed on võtnud südameasjaks seda tunnustust ka laiemalt levitada. Kindlasti aitab ka linn sellisele tegevusele nõu ja jõuga kaasa.”
Töögrupp valis tänavusele aastale teema, milleks on parandamine. Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuhi ja loovlinna töögrupi eestvedaja Ave Matsini sõnul on teema-aasta eesmärk juhtida tähelepanu kultuuripärandis leiduvatele ellujäämisstrateegiatele, säästlikule ja jätkusuutlikule eluviisile, asjade taaskasutamisele ja traditsioonilistele oskustele, mis sellele kaasa aitavad. „Selle aasta jooksul võtame fookusesse sündmused ja tegevused, mis on seotud katkiste asjade parandamise, oskuste parandamise, meeleparandamise, keeleparandamise ja ka üldiselt olukorra paremaks muutmisega,” ütles Matsin.
Matsini sõnul on töögrupil plaan kutsuda teema-aasta raames ellu ka paranduskohvikute sari, samuti kaardistada Viljandis tegutsevad parandustöökojad, nagu kingaparandus, kellaparandus, mööbli polsterdamine või rõivaste parandamine. Selleks luuakse ka vastav kaardirakendus eesmärgiga tutvustada ja väärtustada esemete eluea pikendamist ja meistreid, kes seda teha oskavad.
Loovlinna tegevuste raames plaanitakse 2021. aastal valida koostöös Eesti Kultuurkapitaliga esmakordselt ka linnameister, kelle ülesandeks saab elavdada Viljandi loomeelu ja aidata kujundada linna mainet rahvusvaheliselt tuntud käsitöö- ja rahvakunstilinnana.
Loovlinna töögrupp
Loovlinna töögruppi kuuluvad peale Ave Matsini veel Kondase Keskuse, Viljandi muuseumi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Viljandi linnavalitsuse, Bonifatiuse Gildi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse esindajad ja vabatahtlikkuse alusel kaasamõtlejad.
Võrgustiku liikmeks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui ka majanduslikus vaates. „Loovlinna tegevuste rakendamine toimub siinsete kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse koostöös,” ütles Matsin, „Viljandisse on koondunud mitmeid rahvusvahelisi pärandit tutvustavaid sündmusi, seega on UNESCO loovlinnade võrgustikku kuulumine asjade loogiline areng.”
Edasised plaanid
Edaspidi lepib UNESCO loovlinna töögrupp aasta alguses kokku iga aasta teema ja planeeritavad tegevused. Samuti valitakse igal aastal uus linnameister. Kaugemale ulatuvatest eesmärkidest on töögrupil plaanis 2024. aastal korraldada käsitöö ja rahvakunsti loovlinnade rahvusvaheline konverents, millest on oodatud osa võtma kõik vastava kategooria linnad. Hetkeseisuga on käsitöö- ja rahvakunstilinnasid 49.
2004. aastal loodud UNESCO loovlinnade võrgustik hõlmab seitset linnadekategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunstilinnad, muusikalinnad ning käsitöö- ja rahvakunstilinnad üle maailma. Võrgustikku kuulub kokku 246 linna.
Lisaks 2019. aastal käsitöö- ja rahvakunstilinnana liitunud Viljandile kuulub Eestist loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduslinnana.
