Laupäeval peeti Mustvee vallas Võtikvere külas taas suurt raamatupidu, mis seekord tähistas 20. sünnipäeva. Hoolimata jahedast ilmast oli raamatusõpru kohale tulnud palju, isegi Eestist kaugemalt.
KERTTU-KADI VANAMB, VOOREMAA
Seekordsel kirjandusfestivalil, mis kandis pealkirja „Mälus on elu ja lugemises tarkus“ keskenduti mälukirjandusele, inimlikkusele ja sellele, mis meie kirjandus- ja kultuuriloos on olulist. Ent pidulikkust lisas tõsiasi, et pärast 12 aastat jõudis lugejateni uues kuues Imbi Paju romaan „Tõrjutud mälestused“.
„Võtikvere kohta on öeldud, et siin on hea atmosfäär, aga atmosfääri luuakse. Kõike luuakse, miski ei sünni iseenesest. 20 aastat oleme siin väikeses külas seda atmosfääri loonud,“ rääkis peo perenaine Imbi Paju avasõnades.
Patroon, kelle ideed elavad kaugel
„Loomine käib nii, et sa austad inimesi, keda külla kutsud, nende loomingut ja mõtteid. See on austus kirjanduse ja mõtte vastu. Võtikvere on armastuse koht ja täna on siin palju armastusluulet. Inimesed on kokku tulnud Norrast, Soomest, Ukrainast ja kõigil on oma luule ja töö kaudu armastuse sõnum,“ rõhutas Paju. Ühtlasi rõhutas ta ka tõsiasja, et tänulikkus ja ligimesearmastus võimaldab tunda teatavat pidulikkust enda sees. Ning mida enam rääkida valust, seda enam on lootust, et sellest viimaks tervenetakse.
Tänavuse raamatupeo patrooniks oli Võtikverest pärit Maili Liinev, kelle idee lugemisjoogast ja lugemispesast õpetavad lastele ning täiskasvanutele lugemise võlu ja kohalolu olulisust. See, et Imbi Paju valis patrooniks just Maili, tuli asjaosalisele paraja üllatusena. „See oli suur üllatus, aga ka suur au. Minu jaoks on Võtikvere raamatupidu olnud suur üritus, olen koos sellega kasvanud ja lugemine on mulle väga oluline,“ jagas Liinev värskeid muljeid.
Nii on Maili Liinev ja Imbi Paju arutanud, et järgmisel aastal võib raamatupidu tulla teisiti. „Minu salaplaan on, et järgmisel aastal on raamatuküla selline, kus vanemad ja lapsed tulevad kokku, tehakse lugemisjoogat ja loovat kirjutamist,“ arutles Paju.
Maili väljamõeldud lugemisjooga on õpetanud kohalolekut nii lastele kui ka täiskasvanutele. „Olen tegelenud kundalini joogaga ja õppinud laste jooga õpetajaks. Lugemisjooga on minu enda leiutis. See sündis sellest, et tegin lastele koolis ja lasteaias joogatunde ning nägin, kui väga vajavad lapsed rahunemist ja keskendumist. Nähes, kui hästi see neile mõjus, sain aru, et jooga saab lugemisega kokku panna, sest lugemise eelduseks on kohalolu, rahunemine ja keskendumine. Ütlen alati õpetajatele ka koolitustel, et jooga ei pea olema keskmes, oluline on põhimõte, et säiliks rõõm ja kohalolu. Ei tohi olla punnitamist, sundi, treenimist – see ei ole jooga,“ rääkis Liinev.
Nii tõdeb ta, et samasugune tarkus kulub ka ära täiskasvanutele. „Teen alati koolitustel õpetajatega kõik asjad läbi. Ja koolituse lõpus on nad nii rahul, et said ise kohal olla ja kõike nautida. Õpetaja saab lapsi toetada vaid läbi iseenda. Me peame täiskasvanutena iseendaga tegelema, ainult siis saame lastele midagi pakkuda,“ rõhutas Liinev.
Võtikvere on värskele patroonile endiselt oluline. „Ütlen alati, et olen Jõgevamaalt pärit, siin koolitusi tehes tunnen alati, et olen kodus. Võtikvere on imeline paik!“
Uueks tulemiseks õige aeg
Kirjastuse Gallus, kes on Imbi Paju uues kuues „Tõrjutud mälestuste“ kirjastamise enda peale võtnud, telgi ees käis vilgas elu. Neid, kes romaani soetada tahtsid, leidus palju. Romaani projektijuht Merit Kask rääkis, et lugejaid ootavad romaanis Imbi Paju tänusõnad, milles autor räägib raamatu teekonnast.
„Kui raamat 12 aastat tagasi ilmus, siis selle elukaar on olnud väga võimas. Nüüdseks on romaan kaheksas keeles ilmunud ja veel on läbirääkimised pooleli. See on sisuliselt kujunenud mälestuskirjanduse klassikaks, mille poole ikka ja jälle pöördutakse. Nüüd on romaan välismaal aktiivset elu elanud ja taas Eesti publiku ees,“ rääkis Kask.
Seda, et romaani uueks tulemiseks oli aeg, tõdes ka Kask. „Nendele teemadele mõtlemiseks on alati õige aeg. Nüüd on tekkinud uued lugejad, ja kuna Imbi räägib oma ema ja tädi loo kaudu, siis suudab ta keerulisest ajaloost rääkida tundetasandil. See aitab sellest, mis inimeste hinges tol ajal toimus, paremini aru saada neil, kel pole otsest kokkupuudet ajaga olnud,“ ütles Kask. Ka tema rõhutas, et olgugi et raamat tekitab valu, aitab sellele otsavaatamine terveneda. „Meil on vaja valu vaadata selleks, et saaksime tervemana edasi minna.“
Heade uudiste portaali GoodNews looja Monika Kuzmina, kes on ühtlasi ka Imbi Paju romaani turundamisele kaasa aidanud, tuli Võtikveres inimeste ette omapoolse kingitusega. „Lugesin romaani läbi ja valisime välja mõtted, mida inimestega jagada selleks, et romaan elaks inimestega edasi isegi siis, kui nad täna raamatut ei soeta,“ rääkis Kuzmina.
Ta tõdes, et „Tõrjutud mälestuste“ lugemine oli raske. „See pani mind vabandust paluma. Käisin Patarei vanglas ja vangikongis palusin vabandust. Ma ei tea isegi, kelle käest või mille eest, aga kõigi käest ja kõige eest,“ meenutas Kuzmina.
Kuhu peita Jõmmu?
Suur sagimine käis ka Mika Keräneni raamatute juures. Kirjanikul jätkus kõigiga vestlemiseks aega, ning lapsed said vastavalt oma võimetele ja soovidele valida just neile meeldivad raamatud.
„Olen selle ürituse pikaajaline fänn. Mäletan aega, kui Imbi rääkis, et tahab sellist pidu korraldada. Töötasin siis Soomes ja mulle väga see mõte meeldis. Olen käinud siin mitmel korral, ja nüüd, juubeliüritusel mõtlesin, et pean kindlasti tulema. Esimest korda müün siin oma raamatuid,“ rääkis Keränen.
Autori värskelt, juunikuus väikeste lugejateni jõudnud „Soome pitsa“ oli üks kiiremini minevaid raamatuid. See räägib tänavakunstist Tartu linnas. „Tahan, et noored mõtleksid, mis on õige ja mis vale. Selles raamatus käib arutelu selle üle, mis on sodimine ja mis tänavakunst,“ andis Keränen ülevaate.
Seda, et lapsed lugeda ei tahaks, kirjanik ei usu. „Olen kindel, et igale noorele on oma raamatud ja lemmikkirjanikud. Õpetajad, raamatukogu töötajad ja vanemad aitavad noore lugeja ree peale. Põnevaid raamatuid on maailmas palju,“ ütles Keränen.
Lastele kirjutamist võtab ta südamega. „Kriminaalsed lood on need, mida lapsena lugesin. Seepärast on minu raamatutes ka põnevust lisavat vargus. Näiteks raamatus „Jõmmu“. Ainus võimalus Emajõest põnev lasteraamat kirjutada ongi Jõmmu ära varastada. Raske oli välja mõelda, kuidas Jõmmu varastada ja kuhu peita. Rentisin Varnjast paadi, sõitsin Koosa järve ja Kargaja jõed läbi. Siis ostsin kanuu, millega sõitsin Amme ja Elva jõel, lihtsalt vaatamaks, kuhu Jõmmu peita, kui see ära varastada,“ naeris kirjanik.
Väikestel jõgevalastel tasub aga rõõmustada, sest sügisest asub Mika Keränen Jõgeva põhikoolis tööle soome keele õpetajana.
KERTTU-KADI VANAMB, VOOREMAA
