Work in Estonia toob tippspetsialistid Eestisse
Valitsus sai neljapäeval ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutilt ülevaate EAS-i ja Kredexi ühendorganisatsiooni programmi Work in Estonia välistalentide kaasamise tegevuskavast aastateks 2022-2025, mille järgi keskendub programm tänavusest alates lisaks IT-spetsialistidele ka inseneride ning laiemalt loodus- ja täppisteaduste erialade spetsialistide värbamise toetamisele.
Välistalentide senisest suurem kaasamine on üks strateegilistest eesmärkidest leevendamaks kvalifitseeritud tööjõu puudujääki info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. “Globaalne konkurents tippspetsialistide ligimeelitamiseks lähiaastatel vaid kasvab ja Eesti peab olema talentidele atraktiivne. Eesti ülikoolilõpetajad katavad järgneva kümne aasta jooksul vaid kolmandiku töötleva tööstuse inseneride vajadusest, mistõttu on välismaalt värbamine ettevõtetele hädavajalik. Samuti tuleb jätkata IKT-valdkonna spetsialistide Eestisse meelitamisega, sest IKT-spetsialistide puudus on laiem ja ei puuduta ainult IT-ettevõtteid või idusektorit, vaid ka näiteks tööstust. Tööjõupuuduse leevendamine on võtmetähtsusega digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde teostamiseks, et Eesti majandus saaks nutikalt ja jätkusuutlikult kasvada ning jõuda maailma parimate sekka,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
“Work in Estonia jätkab koostöös partneritega oma tegevusi eesmärgiga tugevdada Eesti globaalset väljapaistvust, kujundada riiklikku strateegiat talentide kaasamisel ning riigi siseseid avalikke hoiakuid. Jätkame kitsaskohtade väljaselgitamiseks ning parandamiseks erinevate uuringute tegemist nii Eestisse saabuva välistalendi kui välisvärbamisest huvitatud ettevõtte vaatest. Soovime pakkuda parimat võimalikku tuge nii välistalendile kui ka välisvärbamisest huvitatud ettevõttele,” ütles Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.
Eesmärk on, et aastaks 2025 oleks Work in Estonia tegevuse otsesel mõjul lisandunud vähemalt 3000 kõrgepalgalist välistalenti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades ning et Eesti kui atraktiivse elu- ja töökohariigi positsioon rahvusvahelistes võrdlusuuringutes oleks 2020. aastaga võrreldes kõrgem. Riigieelarvesse laekub otseste maksudena vähemalt 26 miljonit eurot tulu, millele lisandub kaudne maksutulu.
“Maailmatasemel mängimiseks vajame maailmatasemel mängijad. Praeguseid trende vaadates vajab Eesti lähiaastatel juurde koguni tuhandeid uusi tipptasemel insenere, kes viiksid meie tööstust edasi. Rahvusvahelises elektroonikatööstusettevõttes tegutsedes näen iga päev, kui kiiresti areneb ainuüksi elektroonikatööstus ja millised tohutud võimalused siin Eesti jaoks peituvad. Nii elektroonikaseadmete kasutus kui ka elektroonika integreerimine tarbeesemetesse kasvab meeletu tempoga ning sealjuures liigub tootmine üha rohkem Aasiast Euroopasse. Seega peame süllekukkunud võimalusi ära kasutama, kodumaal inseneriõpet edasi viima ning võimaldama inseneridel ka mujalt maailmast meie maailmatasemel meeskondadega liituda,” kiitis algatust Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Pukk.
Work in Estonia programm loodi 2015. aastal. Esimestel aastatel keskenduti eelkõige rahvusvaheliste turundusele näitamaks Eestit suurepärase töötamise ja elamise sihtriigina. Järgnevatel aastatel ilmnes, et lisaks talentide meelitamisele on vaja tähelepanu pöörata ka nende vastuvõtmise ja kohanemise teenustele. 2018. aastal loodi Work in Estonia one-stop-shop teenuskeskusena Rahvusvaheline Maja Ülemiste linnakus, mis pakub välistalentidele vastuvõtmise ja kohanemise teenuseid ning tööandjatele välisvärbamise alast nõustamist. Teenuskeskuses pakutakse teenuseid Work in Estonia, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Tallinna linna, Integratsiooni sihtasutuse, Eesti Töötukassa ning Mainor ASi koostöös.
