95 aasta möödumist esimese haruraamatukogu loomisest tähistab viktoriin
Tallinna Keskraamatukogu tähistab 95 aasta möödumist esimese haruraamatukogu loomisest raamatukoguteenuseid tutvustava e-viktoriiniga.
Põneva e-viktoriiniga „95 aastat haruraamatukogusid Tallinnas“ saab teadmised raamatukoguteenusest proovile panna. Viktoriinis on 15 vastusevariantidega küsimust, millele leiab õiged vastused ka raamatukogu veebilehega tutvudes.
1920. aastaid iseloomustas tung hariduse järele ja enesetäiendamise vajadus. Noor demokraatlik Eesti vajas laia silmaringiga kodanikke ja seepärast oli eriti oluline teha raamat võimalikult kättesaadavaks. Nii hakati Tallinnas juba 1920. aastate alguses plaanima haruraamatukogude rajamist kesklinnast eemal asuvatesse elurajoonidesse. Haruraamatukogude loomine seostus ühelt poolt Tallinna linna kasvamisega, teisalt aga Estonia pst 8 hoones asuva keskraamatukogu kitsaks jäämisega, kuna lugejate arv oli kasvanud märkimisväärselt. Selleks, et viia raamatud ka äärelinna elanikele lähemale, avati aastail 1926–1929 neli haruraamatukogu (kesklinnas Lutheri rahvamajas, Koplis, Pelgulinnas, Kalamajas) ja 1936. aastal laenutuspunkt Lasnamäel.
8. aprillil 1926 avati Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas Tallinna I haruraamatukogu, mis on Lasnamäel tegutseva Laagna raamatukogu eelkäija. Täna on Tallinna Keskraamatukogul 17 haruraamatukogu. Piirkondi, kus raamatukogu ei ole või raamatukokku on liiga pikk maa, teenindab raamatukogubuss. Lugejatele on ööpäevaringselt avatud e-raamatukogud. Lisaks raamatutele ja ajakirjadele saab koju laenata spordivahendeid, muusikainstrumente ja seemneid. Uute oskuste õppimiseks ja vaba aja sisukaks veetmiseks saab raamatukogus näiteks õmmelda, programmeerida roboteid, kasutada fotostuudiot, mängida digipille jpm.
COVID-19 leviku vähendamiseks on Tallinna Keskraamatukogu kohapealsete teenuste kasutamine ajutiselt piiratud. Praegu pakutavatest teenustest saab ülevaate raamatukogu kodulehelt.
