President rõhutas kultuurihariduse rolli rahva vaimu hoidmisel

Kunstiharidus on olnud läbi oma sajandipikkuse olemasolu üks rahva vaimu hoidjaid, õhuaknaid värsketele tuultele, märkis Eesti Kunstiakadeemia 100. aastapäeva puhul Kumus eile rääkinud president Toomas Hendrik Ilves.

Riigipea rõhutas, et mida ahistatum oli verbaalne mõtteväljendus okupatsiooniaastatel, seda enam otsis vaba vaim pääseteed kunsti kaudu. “Nii sai Stalini-järgse “sula” ajal just omaaegsest kunstiinstituudist vaba mõtte oaas. Koht, kus vaieldi suhteliselt vabalt kunsti kõrval ka poliitika üle; kus õppejõud talusid erinevaid arvamusi ning tudengeid ei survestatud komsomoli astuma,” rääkis Ilves.

Riigipea sõnul on ta palju rääkinud, kui oluline on Eestile edu IKT alal. “See ei tähenda, et me peaksime digiajastul alahindama kunstiharidust. Vastupidi. Kunsti püsiväärtus ei kao kunagi. Ja lisaks, vaadakem ringi – kõik, mida näeme enda ümber, on kujundatud. Meil on aeg saada üle marksistlikust arusaamast, et on olemas “päris” majandus ja siis “pealisehitis”, kuhu kuulub kultuur ja kunst. Kunst mängib päris majanduses vägagi olulist osa – ja siin ei räägi me vaid taieste müügist, reklaamist ja tarbegraafikast,” arutles Ilves.

Tema sõnul tuleb Eestis soodustada loovust. “Tänases ebakindlas maailmas on kindel vaid see, et maailm muutub pöörase kiirusega. Infotehnoloogia on muutuse suurim taganttõukaja. Paljud teist ei suuda ette kujutada aega, kus olid lauatelefonid ja kirjutusmasinad, ent puudusid personaalarvutid, iPadid, nutifonid, mobiilirakendused, iTunes, e-post ja Google,” rääkis Ilves.

Tema sõnul oli selline maailm praeguste tudengite sündides. “Esimene veebibrauser loodi vaid 21 aastat tagasi. Ja edasi hakkab kõik muutuma veel kiiremini. Suur osa sellest, mida me praegu normaalseks peame, on 10 aastat pärast omakorda möödanikku mõistetud,” rääkis Ilves.

Digitaliseeruv maailm vajab Ilvese üha enam IT-asjatundjaid, kuid üha vähem pelgalt neid. “Meil pole varsti enam niisama arste, juriste ega kunstnikke, vaid IT-spetsialistidest arstid, juristid ja ka kunstnikud. Iga eluala tulevik on digitaalne. Me vajame inimesi, kes mõistavad neid küsimusi mitmelt poolt. Igal alal.Et neid oleks rohkem, peame vältima maailma jagamist jäigalt tehnika- ja humanitaarinimeste, “kõvade” ja “pehmete” alade vahel. Need on olnud liiga eraldi,” rääkis Ilves.

See probleem peegeldus riigipea sõnul suuresti juba luuletaja ja bioloogi C. P. Snow poolt 55 aastat tagasi avaldatud essees “Kaks kultuuri”, kus Snow kurtis teaduslik-tehnoloogilise ja humanistliku traditsiooni vahelise dialoogi puudumise üle: ta märkas, et nende valdkondade inimesed ei rääkinud üksteisega ja käitusid, nagu teist poolt poleks olemaski.

“Arvutigeeniused mõtlevad välja uusi tehnilisi trikke lihtsalt seetõttu, et see on võimalik – mõistmata pahatihti leiutiste inimlikke ja ühiskondlikke tagajärgi. Humanistid aga, mõistmata tehnoloogiat, arvavad, et valitsus loeb nende e-kirju. See nägemuste vaheline kuristik tuleb ületada, et digiajastu saavutused oleksid kooskõlas inimlike pürgimustega. Ka kunstihariduse vallas,” rääkis Ilves.